Laager [Lõpetatud]

#1.-Laager

"Delia" hüüdis ema mind ja koputas jälle uksele.

Läksin vihaselt ukse poole.

"Issand jumal, ära käi koguaeg siin mind kontrollimas. Sinu õnnetuseks on mul veel pool aastat aega. Käib juba närvidele. Igakord kui sa siia koputab tuletab see meelde et mul on haigus. Te korrutate ja muretsete liiga palju. Ma tahan eemale siit mõneks ajaks..eemale et ma saaksin minema sellest majast ja nendest muredest" karjusin ma välja kõik mida ma tahtsin varem karjuda..

"Kullake mida sa räägid, me ju muretseme" hakkas ema jälle oma jutuga ning halas mida on ta teinud juba kaks kuud järjest..

"Lõpeta, ma otsin laagri ja lähen sinna" ütlesin ning lükkasin ema uksest välja ning lukustasin ukse..

Kuid kui ma oma öeldule mõtlesin sain aru, et see on tegelikult päris hea idee..

Avasin oma läpaka ning hakkasin laagreid otsima.

Leidsin laagri mis asus Paides..

Otsustasin ennast sinna registreerida.

---

Jõudsin koju tagasi.

Mu sõbrad ei tea mu haigusest midagi.

Ja see ongi parem, ma ei taha et ma tunneksin oma surma tulemas igahetk.

Ma ei taha et sõbrad minusse muutuvad, ainult sellepärast et ma olen suremas. Me kõik sureme ükskord.

Avasin oma läpaka ning nägin et olen laagrisse vastu võetud.

Laager on nädala aja pärast seega ma saan vaikselt asju kokku panna.

Loon uusi sõpru. See on aint hea.

---
Nii.. Homme ongi laager.

Läksin poodi et leida endale midagi joodavat ja süüa.

"Delia" hüüdis mu klassivend.

"Ja?" vaatasin teda küsivalt.

"Homme õhtul on pidu minu juures, tuled?" küsis ta õhku ahmivalt. Ta ju jooksis.

"Em, ma lähen laagrisse seega, ei" ütlesin ning pöörasin selja.

"Mis laagrisse? Äkki me tuleme ka" küsis poiss äkitselt mis pani mind mõtlema.

Ühest küljest on hea et mul oleks mingid sõbrad aga teisest küljest. Minevik on näitand et sõpradega pole mõtet laagrisse minna. Nad leiavad sinust parema sõbra laagri ajal ning suhtleb ainult temaga. Pärast laagrit on ta su parim sõber edasi.

"Kuule parem ei. Ma tahtsin seda laagrit üksinda läbi kogeda seega parem ärge tulge. Seekord on see ainult minu seiklus" ajasin ma deepi juttu mille peale ise ka ehmusin.

Pooleldi ütlesin ma oma haiguse välja aga ega keegi kunagi ei kahtlustaks et mul haigus.

Astusin söögipoodi ja kadusin riiulite vahele.

"Nii, kommid sain, küpsised sain, krõpsud sain, pähklid sain, joogi sain, nätsu sain, sokolaadi eee.." otsisin korvist kuid seda polnud.

Läksin sokolaadi leti juurde.

Võtsin oma sokolaadi ja jooksin kassapoole aga enne kassat põrkasin ma võõra poisiga kokku ning me mõlemad kukkusime.

Vaatasin alguses poissi kurjalt kuid hakkasin naerma.

"Minu viga" lausuin poisile naerdes

Ning tõusin püsti, panin oma asjad korvi tagasi ning läksin kassasse kus ma kõige eest maksin.

Vauh, ainult 431 sõna jutul