Unspoken words//Est, Eng//

Me oleme nagu Siiami kaksikud

Kas Sa tead seda tunnet, mis tuleb, kui Sa avastad, et sarnaned ühe inimesega nii palju? Noh, see tunne on igatahes imeline. Me jalutame koos. Teeme järvele ringi peale ja räägime teemadest, millest ei räägiks ma isegi inimestega, keda ma tunnen mitu aastat. Võibolla isegi terve elu. Kuid Teda tunnen ma kõigest mõned päevad ja juba usaldan ma teda rohkem, kui kedagi muud. Me avastame, et oleme sarnasemad, kui oleks arvanud.

 Meil on jututeemadeks asjad, millest me ei taha isegi oma vanematega rääkida. See tunne on nii hea, kui me kõnnime rohkem kui kaks tundi ja räägime kõik enda südamelt ära. Meile meeldivad ühised asjad ja see on hea! See on lausa super! Ma tean, et ma saan Teda usaldada. Ja uskuge mind, ma ei usalda peaaegu kedagi nii palju kui mina Teda ja Tema mind. Kuid ma tean, et kui Ta peaks meie vestlustest kellegile rääkima, siis ma kaotan üleüldse igasuguse usalduse kellegi vastu. Me oleme nagu Siiami kaksikud. See tunne, kui ma saan Temaga kõigest rääkida on imeline. Tema räägib mulle enda saladused, ja mina räägin omakorda Talle.

 Ma arvasin hommikul, et mul tuleb täna jälle tavaline ja igav päev kodus passides ja midagi paberitele kritseldades, kuid ma eksisin rängalt. Täna oli üks parimaid ja huvitamaid päevi mu elus.

See inimene, kellest ma siin just kirjutasin, alustas enda raamatuga. See räägib Tema tunnetest ühe poisi vastu ja tänu minule alustas Ta nende tunnete kirja panemisega. Selle tüdruku kasutaja nimi on Brithhhhhha, kuue H-ga, ja raamatu nimi on "Elust enesest". Muide selle raamatu kaas on minu tehtud *pervo face*