Unspoken words//Est, Eng//

Unistus

 Mul on alati tunne, et keegi ei taha mind siia tegelikult... Et kõik ütlevad neid 'ilusaid' sõnu, et mul oleks heameel ja, et mitte paljastada 'tundeid' mida nad tegelikult minust tunnevad.

 Alati on tunne, nagu tegelikult kõik vihkaks mind ja tahaks, et ma sureks... Koguaeg kuulen enda kohta halvustavaid sõnu.

 Ma suren sees sellepärast, et alati on keegi, kes ütleb mulle halvasti... Kas siis otse näkku või kellegile teisele ja lõpuks jõuab see minuni.

 Ma varsti ei suuda enam seda taluda... Varsti mind lihtsalt pole enam ning siis on mu unistus täitunud. Unistus, et ma saaks pilvedel koos oma jänkukesega olla ning nautida kõike ja olla rõõmus... Nagu kunagi..