V Kindel?

94 6 0
                                    

Ma ei julgenud peale suudlust kohe silmi avada, ma hoidsin neid veel paar sekundit kinni.
Millega ma hakkama olen saanud? Ma avasin silmad ja nägin, kuidas Jimin mind jälgis. Ta võttis mu käest jällegi kinni ja pigistas seda õrnalt. Aga enne kui ta midagi öelda jõudis, pidime tulema vaaterattalt maha ja käed lahti laskma. Me kõndisime aeglaselt edasi.

"Lähme jalutame mere äärde?" Jimin küsis vaikuse lõpetades.
"Juhata teed," ma vastasin meeleolu jälle tõstes.
Me jalutasime divolist välja uuesti parki ja sealt edasi siis arvatavasti mere poole.
"Ega sa väga pahane pole?" Jimin küsis.
"Mkmm.... Miks?" ma küsisin jalaga kivi edasi lüües.
"Ma arvasin, et äkki selle suudluse pärast? Jäid peale seda nii... Vaikseks."
"Suudluse pärast?" ma küsisin naerdes ja vaatasin edasi läbi puude, kust oli juba merd näha, "Miks ma peaks olema pahane millegi pärast, mis mulle endale ka meeldis?"
"No siis on kõik selge!" Jimin vastas ja võttis suure hooga mu käest kinni ja tõmbas mind joostes mere poole.
"Oot- Jimin! Aeglasemalt! Ma kukun muidu!" ma karjusin. Kuigi sellest polnud kasu, sest meie naermine summutas kõik sõnad.
Rannale jõudes ei näinud me seal kedagi, me olime ainukesed. Ma viskasin mömmi ja teised asjad maha rannale ja Jimin tegi seda sama, ning vahetasin meie asendi nii, et nüüd tõmbasin mina Jimini. Ma tõmbasin ta nii kaugele, et me mõlemad olime jalgupidi vees.
"Vesi on külm juu!" Jimin karjus ja hakkas meid veest välja tõmbama aga ma ei nõustunud sellega ja ma tõmbasin ta tagasi.
"Sa oled möku, mitte vesi pole külm!" ma ütlesin ja pritsisin teda veega. Aga see ei olnud just kõige parem mõte.
"Mina ja möku?" Jimin küsis ja hakkas mind oma mõlema käega pritsima. Ma pritsisin muidugi vastu ja meil oli nalja palju.
Ma ei pannud seda tähelegi, et Jimin tuli iga vee hooga mulle lähemale. Lõpuks oli ta mulle nii lähedal, et ta võttis mu ümbert kinni.
"Kes siin nüüd möku on?" Jimin ütles, mind hoides. Ma panin oma käed ta kaela ümber ja ütlesin kavala naeratusega, "Mina see küll ei ole."
Sekunditki ei läinud mööda kui meie huuled jälle koos olid. Jimini käsi libises mu puusadele ja ta tõstis mind endale sülle. Ma lukustasin oma jalad ta ümber ja tõmbasin oma näo korraks tema omast eemale.

"mis nüüd saab?" Ma küsisin naeratusega.

"Kui sa oleks tavaline hoe, siis sa teaks küll mis edasi saab..." Jimin ütles irvitusega.

"Mis mina siis olen? Eriline hoe?" Ma küsisin naerdes.

"Isegi rohkem kui eriline hoe," Jimin ütles naeratusega, mu näole jälle järjest lähemale liikudes.

"Kui ma sulle nii hüper-special-mega-hoe olen, siis vii mind nüüd siit veest välja" ma ütlesin ja panin oma peopesa Jimini suu ette. Jimin kuulas mind ja kõndis veest välja. Kui ma olin kindel, et kuiv maa on all, olin valmis maha Jimini sülest hüppama... Aga muidugi ei läinud nii nagu plaanitud, kuna Jimini sülest maha hüpates ma kaotasin tasakaalu, Jimini süül, ja me kukkusime mõlemad pikali. Me olime jalgadega küll juba kuivas kohas, aga kukkumise suunas oli vesi. Seal me siis nüüd olime, pikali, läbimärjad, Jimin minu peal ja muidugi me mõlemad olime naerukrampides. Ma lükkasin Jimini enda pealt maha, vette, ja tõusin ise püsti.

"Aita mind ka nüüd," Jimin ütles enda käe välja ulatudes minu poole.

"Proovi ainult mind uuesti tõmmata," ma ähvardasin enne Jiminile enda käe ulatamist. Ma aitasin ta püsti ja siis läksin kõndisin oma asjade juurde.

"Peaks nüüd vist su koju viima?" Jimin küsis oma tagi maast võttes, teised asjad oli ta juba üles korjanud. Ma noogutasin ja ta pani mulle tagi peale.

"Su tagi saab märjaks," Ma ütlesin ja hakkasin tagi juba seljast võtma.

"Kas mind huvitab rohkem tagi või sinu tervis?" Jimin ütles ja peatas mu proovi tagi seljast võtmisel.

Otsingud. [Poolik]Where stories live. Discover now