Ashton
Uksest sisse astudes avanes mulle üks õnnetu vaatepilt. Grete magas voodis ja ta nägu oli valge. See oli kohutav. Mul hakkas südames valus. Ma pole Gretet kunagi sellisena näinud. Mikey istus ta kõrval, kuid kui ma voodi poole sammuma hakkasin tõusis ta püsti ja ütles, et teeb Gretele teed.
Ma istusin Mikey voodile ja tõmbasin talle teki rohkem peale. Ma vaatasin teda veel muretseva pilguga. Mul oli temast nii kahju.
Järsku tuli tuppa Perry. Kuna ma olin nüüd üleliigne ja mul oli vaja nagunii teistega asju arutada, otsustasin Grete juurest lahkuda. Enne minemist asetasin ma veel Grete laubale ühe suudluse ning kõndisin toast välja.
Elutuppa jõudes olid seal Mikey ja Luke. Kuna Grete oli haige ja me mõtlesime täna kõik koos midagi teha otustasime teha teeõhtu. Mina pidin poodi minema kuna Perry põetas Gretet, Mikey ja Luke aitasid teda ja olid toeks.
Mulle suruti pihku kiiruga tehtjd poenimekri ja natuke raha ning lükati esiku poole. Eks ma vinnasin oma tennised jalga ja seadsin sammud oma auto suunas.
Olin just poe poole teel kui mu ema heliastas
"Hei, Ashikene!"
"No tere ema. Mis mureks?"
"Ütleme nii, et ma ei saa muruniidukit tööle ja sellel on bensiin ka otsas vist. Nii et kas sa palun saaksid tuua kanistri täie bensiini ja siia tulla?"
"Ma olin küll just teel poodi, aga ikka. Ma tulen läbi."
"Ole sa tänatud. Nägemist!"
"Tsau jah!"
Kuna mu kodu ja sellele lähedal olev bensiinijaam olid teisel pool, keerasin auto ümer ja sõitsin sinna.
Lõpuks Mikey ja Perry juurde tagasi minnes oli kell juba hiline. Ma olin teisi ka teavitanud, et ma jõuan hiljem. Majast sisse astudes oli kõikjal vaikus. Ent kui ma elutoa poole kõndisin kuulin, et televiisor vaikselt mängib.
Elutuppa sisenedes avanes mulle armas vaatepilt. Luke ja Pez olid teineteise kaisus uinunud ja magasid nüüd sügavat und. Ma tegin neist pilti ja sammusin edasi kööki.
Köögis otsisin ma välja kõik teepuru mille ma ostsin ja ka selle mis Pez kogunud oli. Võtsin veel vaagnad ja ladusin sinna värsked saiakesed. Panin veel veekeedu kannu vett ja selle keema.
Otsustasin asjad lauale viia. Kõigepealt viisin vaagnad seejärel karbitäie teepuru ja suhkru. Külikust otsisin veel ka piima ning ka viis kruusi. Meie teeõhtu laud oligi valmis.
Otsustasin lõpuks ka üles kiigata, et vaadata mis seak toimub ja kuidas Gretsiga lood on.
Toast sisse astudes nägin ma kuidas Mikey ja Grete samuti üksteise kaisus magama olid jäänud. Mul hakkas südames valus.
No mõelge ise, leiate inimese keda te arnastate aga teate, et teil pole mingit võimalust. See teeb haiget.
Alla tagasi jõudes nagin kuidas Pez ennast vaikselt püsti ajab, et mitte Lukey üles ajada. Nad on kokku loodud.
Järsku Pez märkas mind.
"Oi Ash, sina ka siin."
"Hommik, Pez. Mina siin jah. Unustasite teeõhtu?"
"Loomulikult mitte, kuna sa jäid kauemaks otsustasime natuke puhata. Ma löhen ajan Grete ja Mikey ka üles. Gretel on kindlasti parem nüüd."
"Ahah, ma äratan Luke' üles siis."
Pez kõndis silmi hõõrudes trepist üles ning ma hakkasin Luke' raputama. Peagi ta ärkas.
"Pez, kallis sina või?"
"Ei. See ei ole Pez kallis. Issi Ashton on kes käsib sul üles tõusta! JA MARSS PÜSTI NÜÜD!"
"Ära palun karju. Tõusen, tõusen. Rahu."
Grete
Ärkasin järsku, kuna keegi ehamatas mind. See oli Pez. Mikey oli ka just üles ärganud.
Võrreldes hommiku/päevaga oli mu enesetunne päris hea. Ilmselt oli see väike mõne tunnine uinaks mulle hösti mõjunud.
Järsku hakkas Pez rääkima:
"Kuulge tuvikesed! Ajage omale kargud alla ja kobige elutuppa. Meil tuleb nüüd teeõhtu."
Ja Pez lahkus seejärel. Kuna mu riided olid päris higised ja ma tundsin end mustana otsustasin enne pesus ära käia.
Istusime kõik elutoas diivanitel. Mina Mikey kaisus ja Pez Lukey omas. Ashtonit oli niimoodi üksi kurb vaadata.
Otsustasime teha nii, et kõik joovad sama teed ühe tassi ja siis otsustame milline kõige rohkem meeldib. Samal ajal räägime juttu.
Esimene oli mingi helesinine tee. Tegime kõik tee valmis ja esimesena hakkas rääkima Ashton.
Ash alustas:
"Niisiis. Mu üks sõber ükskord rääkis, et talle hakkas üks tüdruk väga meeldima. Tundus, et sellele tüdrukule meeldis tema ka. Nad käisid väljas ja nii. See oli neil umber kuu aega kestnud ja see poiss palus seda tüdrukut tüdruksõbraks omale.
Tüdruk lubas mõelda ja paari päeva pärast teada anda. Mõne päeva pärast küsis siis poiss tüdruku vastust ja tüdruk oli vastanud:" Tead sa meeldid mulle küll, aga me ei saa koos olla kuna meie veregrupid ei sobi kokku." "
Kõik hakkasid selle loo peale naerma. Meil oli see tee otsa saanud ning Pez tegi järgmisena kõigile oma lemmikteed. Ta tegi kange musta karamelli tee ja pani sinna suhkrut ning piima.
Kuna mulle see tee ei meeldi tegi Pez mulle üllatuse. Ta tegi mulle mu lemmiku jõulutee.
Me olime kõik olemas olevad teed ära proovinud ning kell oli juba väga hiline. Mina juba magasin peaaegu Mikey süles.
Ashton
Me olime kõik jutuhoos, kui järsku helises mu telefon. Mu ema helistas.
"Ashton, kus sa oled?"
"Ema, ma olen Michaeli juures. Sa tead ju."
"Aa. Õigus jah. Igatahes, mu sõbranna tuleb oma türega meile küll umbes tunni pärast ja sa pead siis kodus olema. Su endine klassiõde Mia tuleb ka. Te pole teineteist kaua näinud."
"Ema, ma alles nägin Miat. Miks ma üldse tulema pean? Mul pole midagi teha seal."
"Sa tuled kohe koju ja jutul lõpp."
Ma ohkasin ja panin kõne kinni. Teised jäid mulle küsivate nägudega otsa vaatama.
"Vanandust sõbrad, aga ma pean koju minema. See kuradi Mia tuleb oma emaga meile külla."
Kõigi näost peegeldus kurbust. Ma läksin esikusse ja tõmbasin tennised jalga. Järsku tuli keegi ja kallistas mind. See oli Grete. Me jätsime hüvasti ja ma väljusin uksest.
Koju jõudes siblis mu ema mööda maja ringi ja tegi ettevalmistusi. Mina ei näinud kõogel sellel erilist mõtet, aga selline on minu ema.
Järsku helises uksekell. Kuna mu ema askeldas käskis ta minul külalised sisse lasta. Ma tegin ukse lahti ja selle taga seisid Mia ja tema ema. Ma teadsin et sellest tuleb üks kohutav õhtu.
†††
Tere kõik see pere!
No kuidagi sai osa kokku keeratud üle pika aja. Loomulikult tänu Luciferibestikas ja GreteIrwin kes aitasid seda osa kirjutada.
