Ariana Pov.
Eric vaatas mulle sõnagi lausumata otsa ning ei kavatsenudki midagi öelda.
Ma sain kohe aru,et ta varjab midagi.
"Eric,mida sa jõllitad mind? Ütle,kust sa said selle orginaali? See on lihtsalt võimatu."olin ma jahmunud ning närviline.
Ta vaid vaatas mulle otsa ning oli just nagu nutma hakkamas.
"Ma.."niheles ta.
Käis lask ning ma kiljusin.
Pãrast seda oli kuulda klaasi purunemist ning Eric jooksis toast välja.
Ma jooksin talle kiiruga järele ning nägin tumedat kuju.
Poiss keeras minu poole ning ta muigas.
"Justin"sosistasin ma ning vaatasin tema silmadesse.
"Anna andeks"kuulsin ma Ericut lausumas ning ta rusikas lãhenes mu näole. Ma tundsin meeletut valu ning kukkusin põrandale,peaga millegi otsa.
------------------
Päev hiljem.
Eric'u Pov.
Ma istusin tüdruku voodi kõrval ning ootasin millal ta oma silmad avab. Olin ta süles vedanud majja,milles olin kunagi elanud. Ma kartsin väga,mida ta võib teha ja öelda,kui oma silmad avab.
Ta polnud juba terve pãeva mu löögist toibunud ning ta nina oli ikka veel katki. Ma tundsin süümepiinu ,et teda lõin.
Mul polnud enam valikutki.
"See valu ei kao kunagi kuhugile kallis. Ma tahtsin sind veel ühe korra näha,kuid ma ei suutnud.
Ma soovisin,et sa leiaksid kõik millest oled unistanud. Ma lootsin,et oled õnnelik ükskõik kus sa ka ei oleks. Kuid nüüd oled sa minuga ja mulle tundub nagu sa ei ãrkakski kunagi.
Palun ava silmad "vaatasin ma teda ning tõusin püsti. Ma lukustasin enda tagant ukse ning istusin diivanile. Ma teadsin,et tunnen selle hetke ära kui ta ärkab.
