Õde

3 osa ~Kiri postkastis~

(kell 7:48 hommikul)
-Kendra POV-

Olen juba varakult üleval.Ma ootan millal mu happy õde ära läheb,et saaksin paar kooli tundi üle lasta.Ta ei tohi mittemingil juhul teada saada,et ma nii teen.Talle peab jääma mulje,et ma üritan oma hindeid parandada,et mitte sattuda internaatkooli.

Uks läks lahti ja sisse astus mu õde. ,,Kas sa koputada ei oska vä?" küsisin ma tüdinenult. ,,Vabanust,ma tahtsin lihtsalt kontrollida,et ega sa ei maga sisse," vastas ta oma suure naeratusega. ,,Sa kontrollisid juba,et ma ei maga nüüd võid ära minna," laususin ma. ,,Noo...tegelikult ma mõtlesin,et äkki võiksime koos kooli minna," ütles ta oma naeratust suurendades. ,,Ei,mulle meeldib üksinda jalutada kooli," ütlesin seda vastikustundega.Mulle ei meeldi kool ega ka sinnapoole jalutamine.Nagu läheks vabatahtlikult vangi,kus sind kõik vihkavad ja kiusavad.Aga tulles tagasi reaalsusesse siis see on tegelikult puha tõsi.

,,Palun,ma tahan teada mida sa mulle eile rääkida tahtsid.Mäletad,siis kui sa astusid uksest sisse ja rääkisid,et tahad minuga rääkida ja ma ei tohi sellest kellegile rääkida," ütles ta. ,,Ikka mäletan,kuidas ma saaksin seda üldse unustada," laususin ma. ,,Õde ma ei taha minna koos sinuga," ütlesin ma lootes,et ta nõustub ja läheb minema. ,,Kendra,ma ei lähe ennem siit toast minema,kui sa nõustud koos minuga kooli minema," vastas ta.Mul polnud enam valikut.Ma pean temaga kooli minema,muidu ma jätan kahtlase mulje ja ta saab aru.Ta saab aru,et midagi on väga viltu ja siis ta hakkab uurima ja puurima ning leiab tõe.Tõe mida ma tahtsin juba talle eile rääkida aga temaga oli see poiss. ,,Eh...ok ma tulen sinuga," lausun allaandlikult ja võtan oma koolikoti voodi kõrvalt ning lähen esikuse kingi jalga panema.

Saara oli just jope selga pannud.Olime just välisuksest välja tulnud.Nii mina kui ka õde alustasime oma teekonda koolimajani. ,,Nii räägi nüüd,mis sa eile rääkida tahtsid mulle?" küsis ta entusiastlikult.Ma ei saa aru,kui õnnelik võib üks inimene olla.Ta on mingi väga õnnelik inimene kooli päeval.No muidugi,temal ju pole nii nagu mul on.

,,Ah,ei midagi," valetasin ma nagu iga inimene siin maailmas. ,,Ära ole nii arg,räägi," naeratas ta julgustavalt.

Hakkasin juba lootust kaotama.Praegu pole õige hetk tõe rääkimiseks.Aga ühtäkki kuulsin ma karjumist meie taga.Pöörasin ümber ja ma oleksin tahtnud,et keegi mind praegu tulistaks pähe.Nägin seal Joonast ja Johannat.Fakk.Minu õnnetuseks jäi mu õde seisma.Kui need kaks amööbi meie juurde jõudsid, naeratasid nad nii võltsilt. ,,Tere kah,kuidas läheb?" küsis Joonas meilt. ,,Oo...suurepäraselt," lausus õde oma entusiasmiga.I want to die.Miks mu õde nii ütles?Kas talle meeldib Joonas või? ,,Seda minagi," laususin sarkasmiliselt. ,,Aa...sorry ma unustasin tutvustada.See on mu õde Johanna," lausus Joonas. ,,See on minu õde Kendra," vastas mu õde.

Ma manasin näole võltsnaeratuse. ,,Tore sinuga kohtuda,Kendra," ütles Johanna,rõhutates sõna Kendra. ,,Jah,ära sa märgi,"ütlesin ma suure vastikustundega.Ma oleksin sisimas tahtnud selle tüdruku jope peale oksendada.

See kooli minemine koos õega muutus katastroofiks.Joonas flirtis koguaeg minu õega ja see Johanna jõllitas mind kogu ülejäänud tee vihaselt.Ma tean,mis Joonasel plaanis on.Ta kavatseb minu õega lähedamaks saada ja siis minu kohta midagi teada saada ning seda siis oma Johannale öelda,et too saaks koolis sellest edasi klatšida.Kuna me käime õega erinevates koolides,pole talle teada,mis minuga seal toimub.

See on...hea.Ma ei taha,et ta haletseks mind.Ma ei taha,et ta tunneks sellist tunnet,et ei saa midagi teha,sest ju ei saagi.See bitch ostaks kõik kooli õpetajad,direkrori ära nagu ta... Jäi minu mõttelõng katki kui kuulsin oma õe sarnast häält. ,,Tsauki siis," ütles mu happy õde.Ma ei vastanud midagi.Nägin kuidas mu õde ja see poiss käsikäes oma kooli poole jalutasid.

No siis lajatas reaalsus mulle otse vahtimist.Ma sain just aru,et olin koolimaja ees.Imekombel polnud seda Johannat seal,mis on veider.Huvitav kuhu ta kadus?

Hakkasin siis kooli poole kõndima.Mitte vabatahtlikult,mul lihtsalt ei olnud võimalust praegu koju jalutada.

Olles juba oma haisvas rõivistus üksinda.Üksinda,küsid sa.Asi on väga lihtne.Terve klass ostis endale kapid aga ma ei saanud.Need kapid olid kallid ja siis mul polnud võimalust seda soetada.Avasin oma rõivistu katkise ukse,millel ei olnud lukku ja mis oli täis soditud igasugust roppust minu kohta.Näiteks lits,hoorapea,vaene,sitaratas,kole aga need olid vaid pastakaga kirjutadud,mis ei häirinud enam niiväga.Kirjutis,mis häiris mind kõige enam oli suurelt kirjutadud:HAISEV KENDRA SITTUS SIIA!!!See ei tulnud isegi veega maha.

Olin jope nagisse pannud ja siis sammusin klassi.Klassi,kus sekundiga võib surra.Mitte selle füüsika kontrolltöö pärast,mis praegu peaks tulema vaid minu ,,toredate" klassikaaslaste pärast.Avasin raskesüdamega ukse,ise juba teades,mis juhtuma hakkab.Astusin klassi sisse aga mitte keegi ei vaatanud minu poole,ei kõndinud minu poole,ei öelnud mulle halvasti.Weird.Kõndisin kartlikult taharitta,kus siis asetses minu pink.

Istusin oma kriuksuvale pingile.Võttsin oma kotist välja füüsika asjad ja asetasin need puidust laua peale.Vaatasin kellapoole,mis näitas 8:13.Võtsin kärmelt õpiku kätte aga ei jõudnud seda avama hakata kui õpetaja rutates sisse tormas ja teatas,et alusame kohe tunniga.

Hakkasin tõusma püsti aga ma ei saanud oma tagumikku toolilt.Kuulsin juba vaikset naeru kihinat.Kurat.Keegi on minu tooli šaboteerind.Wow,see tase.Ma sikutasin ja tõmblesin nii kuis jaksasin aga tulutult.Andsin alla ja tõusin koos tooliga püsti.Õpetaja ei vaatanud siia poolegi.Teda nagu polekski seal olnud.Ma nagu oleksin hull ja kujutaksin asju ette.

Ma tundsin enda silmas väikest pisarat.Ei,ma pean tugev olema ja näitama,et see ,,prank" ei lähe mulle korda.Ma ei tahtnud eriti kaua püsti seista ja istusin tormakalt maha ning tool läks katki.Kuulsin kuidas terve klass suri naerukatesse.Nad kõik võiksidki surra. ,,Hahaha Kendra on nii paks,et litsus tooli laiaks,"kuulsin kedagi nii ütlemas.Ma ei suutnud.Mul tekkisid pisarad silma ja osa neist voolasidki mööda mu põski alla põrandale.Ma korjasin asjad ruttu oma laualt ära ja viskasin need kotti ning jooksin klassist välja.

Kuulsin kuidas õpetaja karjus üle klassi:KENDRA SA E...aga mind ei huvitanud.Ma pidin sealt ära saama.Jooksin ruttu rõivistusse ja istusin põrandale.Tundsin oma pepu all midagi,mis segas mind.See oli tükk sellest toolis ja see oli mu pepu küljes.

Ma ei saanud terve koolipäeva nii ringi käia ja minu otsus oli tehtud.Ma pean minema oma turvalisse koju.Koju,kus keegi ei saa mind mõnitada minu erilisuse pärast.Panin jope selga.Õnneks katab jope mu tagumiku ning seda ei peaks olema näha.Võtsin ruttu oma koti ning jooksin koolimajast välja.

Kodus olles üritasin selle puutüki sealt pükstelt ära saada.Ma olin juba vähemalt 20 minutit seda teinud.Tundsin kuidas jõud otsa saab ja siis ma murdusin.Viskasin püksid kuskile kaugele ära ja hakkasin nuttma.Seda nutmist harrastan ma 24/7.

Enam ei olnud midagi nende pükstega teha.Ma pidin need prügikasti viskama.Tõusin püsti ja kohe nägingi oma pükse.Haarasin oma püksid ja jooksin esikusse kus panin ettejuhtuvad kingad jalga ja võtsin lauapealt võtmed ja jooksin uksest välja.

Kõndisin meie korteri prügikasti poole.Olin valmis oma pükste ,,matuseks".Need olid mu lemmikud emo püksid.Miks minuga juhtuvad sellised asjad?Miks ma olen neetud?Mis mul viga on,et kõik hoiavad minust eemale?Avasin kaane ja viskasin püksid sinna sisse.

Jooksin tagasi koju.Ma ei suutnud enam.Enne kui oma korterisse sisenesin võtsin postkastist reklaamid ära.

Istusin praegu lauataga ja silmitsesin valget kirjakest.Kartsin seda avada.Äkki on pomm?Nii rumal minust,kuidas saaks olla pomm selles.Aga äkki on see sihuke väike laiaks litsutud pomm nagu minu füüsika klassis olev tool?Kõik on võimalik Kendra maailmas.Naersin omaette.

Võttsin kirja kätta ja panin selle vastu kõrva.Ei mingit tik-tak.Okei,see pole pomm.Avasin kirja ettevaatlikult.Seal sees oli kokku volditud valge paber.Võtsin paberi lahti ja esimene asi,mis ma kohe nägin oli: ,,Kohtu kutse."

-------------------------------------------

1226 sõna...1226 sõna.Vauuuuu.Olen hämmingus.Vabandan juba ette ära,et ei postitand umbes 3 või 4 nädalt.Ma pidin lugema oma kohustuslikku kirjandust.Palun andestage mulle.Palun.Üritan järgmise osa teieni kiiresti kohale toimetada.

Praeguseks tsau❤

~Pagaripoiss~