''See ei olnud päris nii nagu sa arvad'' hakkas Tommy vabandama
''Miks sa mulle seda kõike räägid? Ole kellega tahad'' üritasin võimalikult ükskõikne olla.
''Minu ja selle tüdruku vahel polnud midagi'' rääkis ta edasi.
''nii?''
''Ma ütlen, et sa ei mõtleks teistmoodi. Ausalt, ta tuli mind koju saatma'' ta muudkui jutustas.
''Ja siis ronis niisama voodisse eks?'' muhelesin.
''EI'' oli ta tõsine.
''Väga ilus öö oli, suhtleme. Panin oma numbri sulle telefoni'' tuli see tüdruk järsku ja kõnetas Thomast ja lahkus.
''Või siis nii'' noogutasin.
''SEE EI OLE NIIIII'' karjatas poiss järsku, täiesti ehmusin.
''Jajah, midaiganes'' naersin ta üle natuke ja kõndisin minema. Mulle pakkus olukord natukene nalja juba, no tõesti. Öelgu siis kohe ära mis värk oli, miks valetada?
''Tsauki, oled Hugo juures?'' võtsin Dominicu kõne vastu.
''Jep, endiselt.'' vastasin poisile.
''Mis sa ühest kohvist arvad?'' pakkus ta.
''Ideaalne''
''Super, olen kohe seal. Teadsin, et nõustud'' ja kõne katkes. Niiet ta oli juba teel siia ja alles viimasel hetkel helistas?! On kutt ikka, muhelesin.
''Kuhu sa lähed?'' küsis Tommy, kui nägi et ketse jalga panen.
''Kas sa oled mu isa?'' küsisin vastu. Tõesti selline tunne oli juba.
''Ei, meil jäi jutt pooleli'' õigustas ta ennast. Tõsi..
''Ei jäänud, jutt sai läbi. Punkt'' vastasin.
''Kuhu sa ikkagi lähed?'' küsis ta uuesti.
''Jumal kui sind nii väga huvitab siis Dominic kutsus kohvile, veel midagi?'' olin ükskõikne.
''Ei'' ja ta kõndis minema. Sain kohe aru, et talle mu vastus ei meeldinud. Oleksin siis valetama pidanud või? Hell no!
''Nii, kuhu sa mu kohvile viid?'' naljatlesin, kui olin just autosse istunud.
''No sinna kuhu kõik muidugi lähevad'' naeris ta vastu.
''Teadsin'' muigasin.
''Kuidas siis hommik oli täna?'' küsis poiss, lootes vist saada mingit erilist vastust.
''Ei midagi erilist, kõik on pohmaka tõttu diivanile justkui naelutatud'' naersin poisile.
''Ja sina?''
''Ooo, mul on kuidagi üllatavalt okei, Endal? Oled kaineks saanud üldse, et sõita saad?'' tegin nalja, sest veidi kahtlesin.
''No tegelt väike promill on vist veel sees, aga kohvile saab ikka minna'' naeris kutt vastu. Risky game..
Võtsime kohvid ja rääkisime kohvikus juttu. Nii hea on rääkida kellegagi, kellega mingisugust tüli ei teki.
''Jaa, Nora?'' võtsin tüdruku kõne vastu.
''Kus oled?'' ta vist oli natuke segaduses, et mind Hugo juures enam pole
''Oih, ma täiega unustasin öelda. Dom kutsus mind kohvile, niiet istume kohvikus hetkel. Mis teete? Kuidas olla on?'' uurisin.
''üüüü, deit vääää'' naeris ta teiselpool telefoni
''Oleme suht niisama, põeme oma pohmakaid. Endiselt halb. Tuled siia tagasi eks?''
''No ikka''
''Olgu, ilusat deitii siiiiis. Musiiii'' naeris ta juba lakkamatult ja lõpetas kõne. Naeratasin ka.
