Kell oli minuti pärast kuus saamas ja ma olin veidikene närvis. Ainult natukene. Istusin elutoas ja vaatasin kuidas mu ema ja isa lauda katavad. Järsku kõlas koputus. Lõpuks.
''Sa oled väga täpne ma vaatan'' avasin poisile ukse.
''Ja sina oled väga ilus'' muigas ta ning tegi kerge musi mu huultele.
''Sinulgi viga pole, tule edasi'' ja ta astus edasi.
''Sa oled närvis jah?'' küsis ta kohe.
''No natukene, ma loodan, et meeldid isale. Muud midagi'' ohkasin.
''Muidugi meeldin'' oli ta üpris enesekindel.
''Eks me näe'' muigasin ja me läksime teiste juurde.
''Ema, isa, see on siis Thomas'' tutvustasin neid kiirelt.
''Niiet sina oledki see, kes mu tütre pea sassi ajas jah?'' naeris isa ja surus Tommyga kätt.
Ma vihkan selliseid ''tutvustan-teile-oma-kaaslast'' õhtusööke. Emale ja isale aga jubedalt meeldivad need.
Õhtusöök läks hästi. Isale tundus Thomas meeldivat, emale samuti. Kuigi ema oli temaga juba ennem natuke tuttav. Olime parasjagu minu toas.
''Nägid, ma ju ütlesin'' muigas Tommy.
''No okei jah, sul lihtsalt vedas'' naersin kaasa.
''Tom, hästi läks'' tuli mu vend järsku tuppa.
''Yeeesyeees'' lõid nad plaksu nagu viieaastased. Naersin.
''Mis teil edasi plaanis muidu?'' uuris Will
''Midagi vist, varsti tahaks magama minna ja''
''ja ma lähen koju varsti'' lõpetas Thomas mu lause. Võibolla
''Aga sa saad minuga kui tahad? tulid ju taksoga eks?'' ütles Will.
''Aa, aga see hästi siis, kohe?'' nõustus Tom.
''Kuule ei vist, teeme nii 30min, ma tulen ütlen'' leppisid nad kokku.
''Kuhu sa lähed üldse?'' tegin ka oma suu lahti ja pöördusin Williami poole.
''Eeee, mm, on üks kokkusaamine'' oli ta veidi sõnatu.
''Kokkusaamine ehk kohting?'' muigasin.
''No võibolla'' jättis ta mu segadusse.
''Kes ta on?'' muigasin veel rohkem ja poiss muutus närviliseks.
''Ma lähen siis praegu'' ja ta kadus sama kiirelt kui oli tulnud.
''Misasja, ta tavaliselt räägib koguaeeeeg'' olin pettunud.
''Oota sa ei tea?'' küsis Tommy.
''Mida ma ei tea?'' olin nüüd eriti segaduses ja uudishimulik.
''Noh, et Will ja Nora nagu''
''MISASJA?'' segasin talle koheselt vahele
''Nad nagu suhtlevad veidi rohkem kui muidu, ega ma ei teaks aga ükspäev nüüd kui me poistega Hugo juures olime eks, siis nagu tuli kuidagi välja'' tunnistas Tommy.
''Ja miks sa mulle ei öelnud?'' olin pahur.
''Cmoon, ma arvasin et sa tead juba ammu. Sest ikkagi Nora ja Will'' rääkis poiss.
''Okei jah, ma vist oleksin sama arvanud. Siiski kunasest või misasja? Ma olen nii pettunud, et Nora mulle sellise asja rääkimata on jätnud. Will samuti, kuigi see on vist rohkem Nora asi öelda mulle'' olin vihane.
''Babe, ma arvan, et nad kardavad siiani su reaktsiooni'' rahustas ta mind.
''No võibolla sul on õigus'' üritasin mitte vihane olla.
Kuid siis tegi mu telefon häält ja Noralt tuli sõnum.
Nora: nooo kuidas läks????
''Hmmm'' näitasin tulnud sõnumit Tommyle.
''Palun vasta midagi tarka, või ära vasta üldse. Ära lihtsalt jumala eest hakka praegu sellest rääkima'' soovitas poiss, teades mind.
Mina: kuidas Williamiga läheb????
''Ma pidin ausalt'' viskasin telefoni käest ja toetasin oma pea poisi jalgadele.
''Seda ma arvasin'' naeris Tommy ja paitas mu pead.
