Vaade mis mulle avanes oli täiesti ootamatu ja nii ilus. Me seisime korteris. Elutoas vist, kui täpne olla. Korter tundus avar, vaade korteri aknast oli nii ilus.
''Meeldib?'' küsis siis Tom mu kõrval seistes, ise väga rahuloleva näoga.
''Nii ilus, nii meeldib'' naeratasin talle ja tegin sammud edasi.
Elutoaga oli ühendatud köök ja ka rõdu oli. Köögimööbel oli sees, ilus lillakate toonidega. Samuti oli ka valge suur diivan elutoas.
Liikusin edasi ja märkasin ühte tuba veel. Magamistuba. Täiesti tühi. Magamistoa kõrval oli uks. Avasin ukse ja astusin vannituppa. Vannituba oli koos vetsuga. Vannitoas oli peeglikapp, duššikabiin, wc pott ja kraanikauss koos kapiga. See oli kõik.
Astusin vannitoast välja, seisin ja vaatasin poisile küsiva pilguga otsa.
''See on su uus kodu?'' küsisin siis, sest tean, et ta otsis kunagi endale uut korterit. Ja tõesti arvasin, et nii on. Kuigi lootsin natuke, et minagi olen selle korteriga kuidagi seotud.
''See on meie uus kodu, muidugi kui sa nõus oled'' ütles ta siis ja naeratas. Kas ta tõesti ütles nii? Meie kodu - nii armas.
''Sa teed nalja'' naersin ja keerutasin ennast korraks.
''Ei, Kylie. Kolime kokku, ma arvan, et selleks on täpselt õige aeg. Ja pealegi, miks mitte? Ma tahan igal hommikul su kõrval ärgata'' rääkis Tom ja lähenes mulle.
''Appi see on nii imeline Tom, muidugi kolime siia!!!'' hõikasin ja hüppasin talle sülle. Poiss suudles mind ja pani see järel maha.
''Kaua sa seda planeerisid juba?'' küsisin, teades, et raudselt plaanis seda juba ammu.
''No natuke aega ikka. Tahtsin juba ammu su siia tuua, kuid siis tuli see Holly asi ja nii edasi'' rääkis Tom, ''nagu näed on korter pooleldi möbleeritud. Kõik see mis puudu on, tuleb ka aegamööda ma usun'' kinnitas ta mulle.
''Aga mille eest me elame? Ma ei käi ju tööl hetkel enam, sa tead'' tundsin muret.
''Mina ju käin, sa tead seda.''
''Ma ei taha sinu kulul elama hakata ju, ma tahan ka ikkagi oma panuse anda'' tunnistasin. Tõesti ei tahtnud. Ma tahtsin tõesti ka panustada.
''Sa annadki oma panuse, aga mitte lihtsalt kohe'' ütles Tom rahulikult ja võttis mul seljatagant ümbert kinni.
''No ma ei tea'' kahtlesin, kuigi teadsin, et jah poisil on õigus.
Thomas käib tööl, juba ammu käib. Tal on hea sissetulek ja koolis ta on siiani hakkama saanud. Ma käisin ka tööl aga ainult suvel. Ma proovisin isegi korraks kooli kõrvalt käia, kuid mulle oli see paras pähkel.
Ja praegu, eksamite ajal ma tõesti ei oleks saanud tööle minna. Alles peale lõpetamist.
''Peale lõpetamist lähed tööle, kui tahad. Praegu ausalt, saame ju nii hakkama. Me saame muidugi edaspidigi'' rääkis Tom.
''Jah, sul on õigus'' naeratasin ja nõustusin poisiga, ''eks vaatame mis saab''
''Kuna me sisse kolime?'' vahetas poiss siis teemat.
''Kasvõi kohe'' muigasin ja pöörasin end näoga tema poole.
''Sellisel juhul tegutseme?'' naeris Tom. Noogutasin ja andsin talle musi.
