FRIENDS OR LOVERS / eesti keeles

1 - Mine nüüd ruttu

Hommik 6:58

Ärkan üles tohutu peavaluga, mis ilmselgelt on põhjustanud pohamaks, mille omakorda põhjustas eilne minu ja Jasoni 20nes sünnipäev. Oleme terve oma elu sünnipäeva koos pidanud ning aktsepteerinud üksteise sõpru. Muidugi on inimesi, kes mulle Jasoni seltskonnast ei meeldi ning vastupidi. Tõusen istukile haarates kahe käega peast. "Kas oli vaja nii palju juua?" vingun endale nina alla. Viskan teki pealt ja panen tähele, et mul on peoriided veel seljas. Tõukan ennast kahe käe abil voodist püsti ning võtan suuna vannituppa.
Panen vannivee jooksma samal ajal mõeldes eilsele. Miski kripeldab ja häirib mind. Nagu oleks ma midagi eile näinud või kuulnud, aga ei suuda välja mõelda, mis see on. Ohkan sügavalt.

Kuivatan juuksed fööniga kuivaks samal ajal ümisedes tundmatud viisi. Kuna väljas paistab päike ja tundub mõnusalt soe ilm olevat, otsustan selga panna kleidi. Sätin veel juukseid, naeratan peeglisse ning sean sammud alla kööki. "Tere hommikust," lausun rõõmsalt poetades mõlema vanema põsele musi. "Ja kuidas te magasite?" küsin lauda istudes. "Üllataval kombel hästi," vastab ema. "Selg tegi jälle liiga, seega mitte just kõige paremini," on isa vastus hoopiski teine. Ohkan:"Pane arsti juurde aeg juba kirja." Isa naerab:"Küll see mööda läheb. Kuidas pidu oli?" "Väga tore oli. Eks pisut annab ikka tunda, " vastan.

Peatan auto renditud villa ees, kus pidasime maha sünnipäevapeo.
Hakkan ust lahti keerema, kuid see on juba lahti. "Arvatavasti Jason," kehitan õlgu. Astun majja hõigates:"Jason?!" Kuid vastust ei tule. Kortsutan kulmu. Võtan jalanõud jalast ning kõnnin trepist üles. Käin kõik magamistoad läbi, mis seal on, aga ei jälgegi poisist.
Kõnnin alla tagasi.
"Mine nüüd ruttu. Ma helistan sulle pärast. Kallis oled," lausub Jason Lilile ning surub ta huultele musi.
"Jason? Lili?" vaatan mõlemale kordamööda otsa. "Alessa," pomiseb Jason mu nime. "Eh, saate edasi olla siin. Mina lahkun," kõnnin neist ükskõikselt mööda. "Alessa, palun räägime," tuleb Jason minu juurde. Vaatan talle vihaselt otsa:"Meil ei ole enam millestki rääkida. Ja võid omale uue sõbranna otsida. Minu jaoks oled sa surnud." Lahkun majast ja istun siis nuttes autosse.

**5 AASTAT TAGASI**

"Lili!" karjun tüdruku nime. Ta vaatab mulle õelalt naerdes otsa ning lajatab mulle hoobi kõhtu. Oigan valust pisarad voolates. "Sa ei sobi meie seltskonda!" naerab Lili õelalt koos oma sõpradega ning lööb mind uuesti. "Mida kuradit te teete!?" jookseb Jason meie juurde. Ta vaatab mulle murelikult otsa ning aitab püsti. Jason vihaselt:"Kas teil pole tõesti paremat teha, kui teist peksta? Kaduge minema siit, värdjad!"

Peale arstil käiku aitab Jason mu ilusti voodisse pikali. "Aitäh," täna poissi. Ta naeratab kõigest. "Ma jään täna sinu kõrvale," viskab Jason ka ennast voodisse pikali.

**TAGASI OLEVIKUS**

"Kullake, kus sa siis niimoodi vihaselt tuled?" küsib ema minu järel trepist üles kõndides. "Mitte kusagilt," vastan oma toa ukse kinni lajatades. "Kas midagi juhtus?" astub ema magamistuppa. Ohkan:"Jason on Liliga koos." Ema istub ohates minu kõrvale. Ta ei ütle mitte midagi, vaid lihtsalt istub ja silitab mu selga.
Telefon mu taskus hakkab helisema. Võtan telefoni taskust ning ekraanil vilgub Jasoni nimi. "Võta vastu, räägi temaga," tõuseb ema püsti ja siis lahkub toast.
"Alessa kuuleb," ütlen nina luristades. "Alessa, saame palun kokku," sõnab Jason. "Ei, ütle, mis sul öelda on," keeldun. Jason ohkab sügavalt:"Mul on siiralt kahju, et sulle varem ei rääkinud. Aga ma tõesti armastan Lili. Ma tahan temaga koos olla. Palun aktsepeeri meie suhe." "Jason, sa tead kui väga ma teda ei salli. Aga ma ei taha sind valiku ette panna. Tahan, et sa oleksid õnnelik. Seega palun ole temaga koos, aga ära enam kunagi tule minu lähedusse. Ära kunagi enam räägi minuga. Tänasest oleme võõrad," räägin nuttu kinni hoides. "Al, sa ei saa mulle nii teha," on Jason murdunud. "Head aega," lõpetan kõne vajudes voodisse lahinal nuttes.