"Alusta siis," pomisen Jasonile, sest mul endal ei ole selleks julgust. Jason laseb välja ühe eriti raske ohke:"Al, sa meeldid mulle ja väga. Sa meeldid mulle, kui naisena kellega ma tahaksin koos olla, koos aega veeta. Aga ma ei taha, et meie sõprus kannatada saaks, kui midagi halba peaks juhtuma. Seega ma otsustasin, et vaatan edasi sind kui oma parimat sõbrannat."
Ma olen sõnatu. Mitte midagi sellist ma ei ootand. Lootsin, et Jason tahab proovida olla minuga midagi rohkemat, aga eksisin.
"Al?" vehib poiss oma käega mu silmade ees. "Mh?" pilgutan silmi. "Kõik okei?" küsib Jason.
Noogutan.
Tõusen püsti:"Ma olen väga väsinud ja tahaksin magama minna." "Kas kõik on ikka korras?" tõuseb ka Jason püsti. Noogutan närides alahuult, et nuttu kinni hoida. Poiss ohkab:"Okei, ma siis lähen. Maga hästi."
>>
Kaks tundi hiljem üles ärgates haaran kummutilt telefoni. Brett on mulle 7 korda helistanud. Vajutan tüdruku nimele ja asetan telefoni kõrva äärde.
"Mis tahtsid?" küsin uniselt. "Magasid?" küsib tüdruk. "Mhm," noogutan nagu ta näeks seda. Brett:"Kuidas sinu ja Jasoni viimane päev koos möödus siis?" "Mis asja? Mis viimane päev?" olen üllatunud. "Ta ei rääkinudki? Ma olen kümne minuti pärast seal," Brett katkestab kõne.
Segaduses olles tõusen voodist ning panen mugavamad riided selga. Teen ka uue krunni ja siis kreemitan nägu, sest magamisest on silmade alla kotid tekkinud.
"Ugh, ma näen nii kohutav välja," pomisen end peeglist vaadates. "Ja ma tunnen ennast halvasti ka," katsun otsaesist, mis tulitab. Võtan sahtlist kraadiklaasi ja lähen istun tagasi voodile.
"Al?" kuulen Bretti karjumist. "Enda toas!" karjun vastu.
Peagi avaneb mu toa uks ning tüdruk astub sisse.
"Sa näed kohutav välja," lausub Brett. "Näen eks," olen temaga nõus.
"39,5" pomisen kraadiklaasi silmitsedes.
"Seega homme sind kooli oodata ei ole?" vaatab Brett küsivalt otsa. Raputan pead:"Arvatavasti mitte."
Brett istub minu kõrvale:"Jason lendas tund tagasi Rootsi." "Miks?" küsin üritades peita pettumust.
Miks ta mulle sellest mitte kui midagi ei rääkinud ja miks nii äkki?
"Veronica kutsus ta kaasa. Suvel pidid tagasi tulema," vastab Brett.
"Ma imestan, et ta sulle mitte midagi ei rääkinud," lisab Brett peale vaikust juurde.
Kehitan õlgu:"Eks meie sõprussuhe ongi viimasel ajal selline künkaline olnud."
Võtan telefoni ja saadan Jasonile sõnumi.
From: Alessa
To: JasonHead reisi :) Näeme suvel!
"Saatsid talle sõnumi?" pärib Brett. Noogutan:"Mida muud ma teha oskan."
"Zach ja Jess läksid ka lahku," pomiseb Brett. "Mida? Miks?" üllatun. Tüdruk kehitab õlgu:"Ma täpsemalt ei tea, aga ma loodan, et Zach teda minu pärast ei jätnud."
Naeratan:"Isegi kui jättis sinu pärast, siis see on õigustatud. Sa oled alati talle meeldinud."
>>
Brett lahkus mõned minutid tagasi. Istun endiselt oma toas voodis seina silmitsedes.
Tänu Veronicale võttis Jason koolist akadeemilise. Meil on viimane klass käsil ja siis juhtub nii. Muidugi kui Jason edasi ikkagi ülikooli minna ei taha, siis see 13nes klass võib tal lõpetamata jääda.
YOU ARE READING
FRIENDS OR LOVERS / eesti keeles
Teen FictionAlessa ja Jason on sõbrad olnud terve oma elu. Sõna kõige otsemas mõttes terve oma elu. Mõlemad sündisid 12.märtsil 1999 kell 05:26. Nad on naabrid ja enamus ajast veedavad koos kas õppides või väljas käies. Alessa on varjanud oma tundeid Jasoni ees...