I can't understand.....ma jätsin su sest ma arvasin, et sa ple see õige ja nüüd...hiljem..ma nuttan, sest tahan tagasi midagi mida on võimatu saada..miks??? Ma ei taha neid tundeid. Need lõhuvad mind, nad murravad maha...ma anun keegi palun aidake mind, ma teen ükskõik mida aga ma ei taha tunda neid emotsioone, kirge kellegi vastu keda ma never enam tagasi ei saa, see..est ma olin loll, ennast täis teismeline, kes ei märgand õnne kui see oli ta kätes...
Oh hei..ma unustasin end oma mõttetesse. Igatahes mu nimi on Kaisa ja täna ma räägin teile oma elust. Ärge lootke, et see järjekordne armastus romaan, mis lõppeb nagu kõikides neis muinasjuttudes: "...ja kui nad veel surnud pole elavad nad siiani." Aghh lihtsalt oksele ajab..need kõik on üks võlts ette kujutlus, päris elu on neist palju koledam ja mustem..ning armastus pole never ilus ja lilleine ja ei lõppe hästi, vaid hoopis lõpeb kurvalt ja tihti õige oma enda suremisega. Siin ma ei mõtle füüsiliselt vaid vaimselt surma...see lõhub sind miljoniks killuks, sa annad alla kõiges, hakkad jooma ja tegema aineid, sa kaotad kõik...but y don't care about that actually..because after all this you feel like now you are this person who y meant to be...
Kui sa seda hetkel loed sa probaly mõtled, et ma mingi masendusse kukkunud noor, kes arvab et elu peaks olema lust ja lillepidu, aga nüüd märkab nii see pole ja tahab alla anda kõiges ja teha endale enesetappu, kuid ennem arvab et tark on teistele oma kurba ja rasket elu mõttetesse panna, et nad hiljem peale sinu lahkumist sittasti tunneksid...Olen aus see pole olnud never minu mõtte, mu mõtte on seda kirjutades leida õige tee siit kuristikku lõppust ülesse päikesele lähemale. Aga selle jaoks pean ma uuesti läbi elama need mälestused/teod, mis mu nii sügavale tühjusesse juatasid...aga elamise all ma ei mõtle füüsiliselt uuesti, vaid mõttetes..ma pean tuletama meelde kõik, mis mu ümber juhtus ja leidma viisi kuidas seda parandada..ma pean leidma endas vigu...sest enda vigade nägemine on juba üks suur samm õnne poole, või siis minu puhul päikese poole.
Aga jahm, ma mõtlesinäkki te ahate minuga koos selle raske raja tagasi nendel väga varsti purunevatel astmetel valgusesse kõndida...
YOU ARE READING
Viimane võimalus
Short StorySee raamat räägib tüdrukust nimega Kaisa kelle elu täielikus kokkukukkumise äärel. Aga viimasel hetkel ta otsustab jalad alla võtta. Selleks paneb enda kõik käigud päevikusse kirja. (See raamat on arvatavasti väga palju kirjavigu täis..so srry) (Aut...
