"Vaata teda...ta on täielik lehm", "vaata mis tal seljas", "väkkk..ta on nii vaene"....need kõik need sõnad/laused, mi näitavad 100%, et me arvame, et me oleme teistest paremad, et kõik on mingid imelikud pasad siin maailmas ja neid võiks mitte olla...lihtsalt naeruväärne, kuidas me võime nii madalale langeda....
Ma ei saanud aru eal ennem aru ebavõrdsusest, kui ma üks suvi otsustasin minna suveks tööle. Alguses oli kõik ok kuni ma sain pakkumise minna ühte restoraani proovi päevale, seal oli vaja nõudepesijat. Esimene tund oli kõik tore, kuni ma kuulsin kuidas kõik hakkasid sosistama: "vaata kui lühike ta on", "vaata ta kannab kontsasi, et mehi sebida", "vaata pani seeliku ja kontsad jalga, et peakokk ära sebida"...tra inimesed...ma ei saa ju muuta enda pikkust ja riietun täpselt nii nagu mul on mugav ja kuidas mul on mu ema õpetanud tööle minna..ehk viisakas ja hea väljanägemine annab lisa punkte, ma ei saa ju tressides minna?
Need sõnad ja vaatamised ajasid mul pea ringi käimma ja tasapisi hakkas mul halb. Peale proovipäeva lõppu kõndisin ma mööda tänavaid bussijaama ning nägin kuidas kõik räägivad teistest igasugust sitta ja näitavad näppuga. Mul hakkas hing valutama..ma tahtsin karjuda aga ma ei saanud...mulle oleksid mendid kutsutud...
Sama õhtu sain ma oma bestudega kokku ja sain shokki kui märkasin, et me peaaegu igapäev oleme ise samasugused..tekitame eelarvamused, nendest tekkivad kuulujuttud ja ss tekib narrimine, kiusamine, diskrimineerimine...terve see õhtu ma olin vait ja lihtsalt kuulasin endal viha sees pulbitsemas ja teadmas, et varsti võin ma pursata..nii ka juhtus. See juhtus kui tuli juttu mu eksist/esimesest armastusest, Kervinist, nad arvasiud muil on tuju maas kuna mõtted temal..nad arvasid mu tuju tõstab kui kuulan kuidas ta polnud minu jaos õige ja et ta on ilge siga..see oli hetk kui ma purskasin.."STOP...KERVIN POLE SITT INIMENE TA OLI KUI INGEL MU ELUS KUI MA OLIN KUKKUMAS PÕRGUSSE...soo ma ei luba teil temas sitta ajada..j..ja teiseks kas te ei saa aru kui haletsusväärsedfme oleme..arvame kohe sitta neist kellega me ei suhtle ja kes meist erinevad...tra nad võivad olla ju erinevad aga nad on still inimesed..." peale seda ütlemist ma kukkusin murule hinge tõmmates, sest kõik selle ütlemine võttis mult kõik jõu ätq...mu bestud vaatasid mulle kurjalt silma ss rapputasid pead ja jätsid mu murule, üksi...üks osa minust tahtis neile järgi joosta ja paluda teine osa aga ütles, et ma tegin õigesti ja peaksin neil laskma minna. Nii ma ka tegin..ma istusin seal veel 15 minutit ja siis seadsin sammud kodupoole. Samal õhtul tegin ma otsuse, mis sai mu elu eesmärkidele lisaks..- ma enam ei tee eal eelarvamusi ennem kui ma tean inimest ja temas lugu...
Ja nüüd kui ma optsustasin, et tahamn olla pqarem ja oma käe tõsta ebavõrdsuse vastu oli minu üks kõige eduikamaid samme treppist ülesse... :) Woww ma suutsin selle kõige lihtsamalt purunevalt astmest üle saada...I am so proud of myself...:):)
XOXO Kaisa
STAI LEGGENDO
Viimane võimalus
Storie breviSee raamat räägib tüdrukust nimega Kaisa kelle elu täielikus kokkukukkumise äärel. Aga viimasel hetkel ta otsustab jalad alla võtta. Selleks paneb enda kõik käigud päevikusse kirja. (See raamat on arvatavasti väga palju kirjavigu täis..so srry) (Aut...
