Kuigi kontorini tagasi oli pikk maa minna, otsustasin jalutada ja värsket õhku hingata ning mõelda äsja juhtunule.
Me ju ei tundnud teineteist veel piisavalt kaua, et ta mulle midagi sellist usaldada või midagi sellist mulle pakkuda võiks. Aga äkki peaksin mina teda ka nii palju usaldama? Me olime siiski ju pea pool aastat niimoodi Harry selja taga koos olnud...
Ma ei teadnud, kuidas ma oleksin pidanud sellisele pakkumisele ja uudisele reageerima. Kas ma peaksin teda sama palju vastu usaldama?
„Kensi, oota nüüd noh!" kostus hääl mu tagant. Ma ei osanud seda oodata, seepärast ehmatasin. Pöörasin ringi.
„Matt," laususin tasa. Ma ei olnud kindel, kas tahtsin teda näha või mitte.
Seisin lihtsalt ühe koha peal ja lasin mehel enda juurde jõuda, kus hakkasime lõpuks ühise tempoga edasi kõndima.
Tundsin, et pean vabandama. „Anna andeks, ma ei tahtnud üle reageerida, lihtsalt..."
„Lihtsalt mida?"
„Lihtsalt see oli kuidagi... ma ei olnud valmis selliseks asjaks. Saad aru?"
„Saan," vastas mees minu poole vaadates. „Aga Kensi?"
Vaatasin Mattile küsiva näoga otsa. Kartsin, et ta siiski hakkab mulle seda tööd pähe määrima.
„Sa ei lähe politseisse selle infoga, ega?"
„Matt, mul pole selline asi mõttessegi tulnud."
„Aga nüüd, kus sa sellest tead ja ma sulle sellisest mõttest rääkisin, siis ega sa ei lähe?"
Ma ausalt ei teadnud. Ma ei tahtnud ju talle halba. „Ma ei tea."
„Kensi, ole mõistlik nüüd. Ma palun sind."
„Senikaua ei lähe, kuni sa minult midagi ei varasta. Kuigi noh, minult polegi midagi varastada..."
„Ausalt, küll sa jälle järje peale saad. Usu mind."
„Ma loodan, Harry peab lihtsalt lubadustest hakkama kinni pidama ja lollustega hüvasti jätma."
„Miks sa üleüldse Harryga koos oled kui ta selline on?"
„Ma ju armastan teda. Me ei ole küll abielus, ma ei teeks talle nii, aga me lihtsalt elame koos ja armastame teineteist."
„Aga miks sa teed talle nii? Miks sa ''paned kõrvalt'' nagu noored ütlevad?"
„Sest," ma ohkasin,"et vahepeal mulle ei piisa temast või nagu... Ma ei oska seda seletada. Vahepeal ta käitub minuga nii halvasti, et ma lihtsalt ei taha teda enam nähagi või tahan hoopis kellegi teisega koos olla. Kellegagi, kes paneb mind hästi tundma ja hindab mind. Ja mis kõige tähtsam – peab lubadustest kinni."
„Ma ütlen sulle ausalt, Kensi, natukene nõme on niimoodi olla teine mees."
Ohkasin jälle ja vaatasin Matti poole. Ta nägu oli kurvem. Sain aru, et ta tundis end tõesti kehvasti. „Ma saan aru, mida sa tunned, Matt, aga ma tõesti ei tea mida teha. Ma ei suuda valida."
„Ma tegelikult ei tahaks sulle peale käia, aga palun, vali. Siis ma tean, mida edasi teha. Ma olen pool aastat selle olukorraga leppinud, aga nüüd hakkab vaikselt üle viskama või tekivad kahtlused, et sa oledki minuga vaid seepärast, et mina või üldse keegi sind hellitaks."
„See ei ole nii ju, lihtsalt... Kui te oleks üks inimene, siis ma oleks väga õnnelik, aga teil on mõelmal head omadused aga kahel erineval inimesel. Ma tõesti ei suuda valida. Ma olen ju temaga olnud neli aastat, sinuga aga pool aastat."
„Tegelikult mitte pool aastat, vaid kümme kuud," sõnas Matt ja naeratas.
„Juba peaaegu aasta?"
„Juba peaaegu aasta," kordas mees mu sõnu ja vaatas minu poole.
Ma tõesti ei suutnud talle ei öelda, kuid niipea kui ma mõtlesin sellele, et talle jah öelda, tuli mulle meelde Harry ning temaga koos veedetud aastad. Ta oli ju mulle rõõmu ka valmistanud, mitte ainult pahameelt.
„Aga Matt," kiikasin mehe poole. „Räägi mulle oma ''teisest ametist'', palun?"
„Ma võin rääkida küll, kui sa lubad, et see jääb meie vahele ja sa ei lähe sellega politseisse."
„Ma luban."
„Ma usaldan sind, Kensi, palun ära vea mind alt."
Noogutasin talle vaid vastuseks.
„Ega sa minult midagi varastanud ei ole?" purskasin selle väga ebaviisakalt välja, kuid see oli mind päris mitukümmend minutit juba painanud. Äkki tema ongi minu kontot tühjendanud ja käekotist vabaraha pihta pannud, mitte Harry?
„Kensi, ma ei tee ju sinule mitte kunagi nii. Ma rääkisin sulle, et üldiselt röövime rikkaid inimesi või pisikesi kauplusi."
„Röövime? Me? Kes me?"
„Mina ja kaks sõpra. Üksi minna on natukene ebakindel, kuid kolmekesi on alati turvalisem. Pluss kui üks satub hätta, saavad teised kohe abikäe ulatada."
„Kas keegi on teist vahele ka jäänud või karistada saanud?"
„Üks läks vangi, alguses olime neljane punt, nüüd aga kolmene. Meil on muidugi tehtud diil, et see, kes vahele jääb, ei räägi teisi sisse. Vaikimisvanne põhimõtteliselt. Kui küsitakse, siis ütledki, et tegid üksinda seda tööd ja kannad oma teenitud karistuse, sest sa ju ise teenisid selle välja, kuna jäid vahele."
„Ja see üks mees jäi vahele, kuigi te olite kõik seal?"
„Ei, see oligi ühe inimese ots. Vana naine, kes kogus maale lihtsalt. Majast oli vaja kätte saada kolm maali, mis ei olnud suured. James oli muidu visa mees, aga natukene rumal. Jõudis teisele korrusele, sai maalid kätte, hakkas trepist alla tulema, kukutas ühe maali käest. Hakkas sellele siis järgi tormama ja kukkus ise ka trepist alla. Ta ei surnud ära, vaid jäi sinna lamama. Vana naine olevat teda näinud ja kohe politseisse helistanud. Jamesil oli selgrooga midagi, et ta ei saanud liikuda. Praegu haiglas käib arsti juures, kes selgoogu taastab, varsti saab ta muideks vanglast välja."
„Milline ebaõnn," ütlesin endalegi üllatuseks.
Matt naeratas. „Sa oled meie poolel?"
Ma ei vastanud midagi, vaatasin enda ees olevat kõnniteed.
„On sul veel küsimusi?"
„Kas sind on karistatud?"
Mees tõi kuuldavale madala naeru. „Ma olen osav ja tean trikke, kuidas mitte vahele jääda."
„Aga kas sina, James ja teised kaks olete omavahel nii tülli ka läinud või midagi?"
„Mis mõttes?" ei saanud Matt aru.
„Noh, ma mõtlen nagu tasu pärast või midagi."
„Ei, meile makstakse kõigile võrdselt, välja arvatud siis, kui üks kohapeal laamendab kogemata või mõne juhtniidi politseile maha jätab."
„Oota, te olete põhimõtteliselt nagu fantastiline nelik siis? Ainult, et pahade kuttidena?"
„Me oleme isegi politsei poolt tagaotsitavad, kui keegi ei tea meie nimesid ega välimustki, niiet ohtu pole. Miks nii palju küsimusi muidu? Kaalud meiega liitumist?"
„Ei, ma oleks kehv, ma jääks kohe vahele ja tõmbaks teilegi vee peale."
________
sorri et sissejuhatus nii pikk on
