Ajasin vaevaliselt silmad äratuskella peale lahti ning virutasin käega kellale, et see vait jääks. "Vait politseinik" pobisesin ning viskasin teki üle pea.
"Tule ülesse, Kathrine" karjatas nüüd mu voodile hüpanud Bethany. "Jajah" pomisesin vaid vastuseks ning surusin tugevamini teki ümber. "Tule nüüd, kell on juba pool 10" vingus ta edasi. "Okei, okei, juba tulen" andsin alla ning viskasin teki pealt, endiselt silmi kinni hoides."Et see on siis ärkamine?"küsis tüdruk turtsudes. "OLEN ÜLEVAL"karjusin nüüd ning avasin silmad. "TORE, NÜÜD MINE PANE END VALMIS JA TULE ALLA PANNKOOKE SÖÖMA" karjus ta mulle nagu oleksin mõni kurt.
"Ma ei ole kurt" ütlesin naerdes ning vedasin end vannituppa, tema vastust ootamata. Heitsin riided seljast ning suundusin kohe leige dušši alla. Jahutav. Mõnus. Mõtteid eemale viiv. Kaua ei saanudki seal niisama sulistada, seega pesin end kähku puhtaks ning läksin tagasi peegli ette. Kuivatasin juuksed ära ning tegin õrna meigi.
Edasi läksin garderoobi ning võtsin kapilt viimased riided, mis olin eile välja endale jätnud. Tõmbasin need selga ning eelmised riiided lükkasin väiksest kohvriavast sisse. Vaatasin veel korra toa üle ning hakkasin juba välja kõndima kohvritega, kuid märkasin midagi laua all. Pilt minust ja Harryst. Ainuke pilt mis on lastud välja printida ning mis oli pildiraami sees, kuid läks katki ja peale seda kadus ära. See oleks tõend kõigele. Et ma temaga koos olin, et ma pole valetaja ning samuti pole valetajad ka ülejäänud one directioni liikmed.
Aga keda ma lollitan ? Üks pilt ei tee taevast selgemaks. "Katy" karjus Beth, millega katkestas mu mõttelõnga. "Juba tulen" karjusin vastu ning võtsin pildi ning pistsin tasku. Käte kõrvale võtsin kohvrid ning viisin need juba alla koridori.
"Mmmmmm.. pannkoogid" mõmisesin. "Söö" ütles ta ning lükkas mulle taldriku 4 pannkoogiga ette."Tõesti arvad, et ma suudan nii palju ära süüa?" küsisin naerdes. "Proovida ju võid ? Ja ma ei käse sul ju kõike ära süüa, söö palju jõuad." vastas ta ning pakkis ülejäänud köögi asju karpidesse. "Aitäh, et siin enamus asju minu eest oled ära pakkinud" ütlesin täis suuga ning vaatasin enda ümber tühju riiuleid. "Palun" vastas ta naerdes.
"Muideks, kus su peigmeeeeeeeeeeeeeeeees on?" küsisin, venitades e tähte. "Läks veidike varajasema lennuga Londonisse" vastas tüdruk. "Okei" pobisesin ning sõin edasi oma pannkooke."Okei, rohkem ma ei jõua" ütlesin ning lükkasin võimalikult kaugele taldriku, mille peale Bethany naerma hakkas.
"Crap, unustasin Luke'le helistada" vandusin omaette kuid piisavalt kõvasti, et Bethany kuulis. "Ma helistasin" ütles ta ning viskas korra pilgu käekellale. "Nad jõuavad umbes 15 minuti pärast" lõpetas ta siis. "Mis ma küll ilma sinuta teeks?" küsisin naerdes. "Ei jõuaks kuskile õigeks ajaks ja sureks nälga" vastas brünetipäine tüdruk mu küsimusele. "Tõsi" vastasin ning läksin korra koridori ning tõmbasin endale oma roosad nike'd jalga.
"Nad on kohal" lõugasin, kui nägin maja ees musta bemmi. "Juba tulen" hõikas Beth vastu ning juba oli kuulda samme koridori poole. Võtsin oma kaks kohvrit ning liikusin nendega juba auto poole. "Las ma aitan" ütles autost väja tulnud Beau, võttis mu kohvrid ning pani need siis pagasnikusse. Sama tegi ta Bethany kohvritega.
Istusime taha ning kinnitasime turvavööd. Beau kävivitas auto ning lennujaama poole sõit võis alata.
"Hakka rääkima" ütles Luke ning vaatas minu poole. "No meil tekkis siin Harryga väike jama ja ma ei taha siin enam olla" üritasin võimalikult lühidalt rääkida."Lihtsalt Harry pärast kolid ära ?" küsis Luke turtsudes. "Ei, emps ostis mulle Londonisse elamise, seega ma saan sinna minna ja nagunii oleks mingi hetk läinud" ütlesin ohates ning toetasin pea vastu peatuge. "Jäta ta rahule nüüd Luke" pahandas Beau autorooli taga. "Ega jah, jäta mind rahule" ütlesin õrnalt naerdes. "See ei tähenda, et me rohkem ei kohtu" ütlesin neile.
