"Sa võid nüüd ära minna"ütlesin Harryle, kes mu voodiäärel istus ning mind silmitses. Poiss raputas pead. Tõmbasin teki tugevamini ümber, kuna aken oli lahti ning tuba oli külmaks tõmmanud. Poiss märkas seda ning pani koheselt akna kinni. "Mine palun ära" kordasin oma lauset, kuid endiselt raputas poiss pead. "Ma jään täna siia, ükskõik kui palju kordi sa mind ära ei saadaks" ütles poiss ning lahkus siis toast. Kas ta läks ära? Ei, ta ju ütles et ei lähe.
Kuna tuba oli õudsalt külm siis ma ei hakanud üldse teki alt välja ronima, ootasin lihtsalt kuni uni tuleb või Harry tagasi tuleb. "Harry?" üritasin karjuda, kuigi eriti mingit häält ei tulnud. Olin suutnud jälle kurgu haigeks teha ning üleüldse palaviku saada. "Jah?" ütles sissetulnud poiss. "Kus sa käisid?"küsisin tõmmates tekki veel tihedamalt ümber enda. "Kas sul on ikka külm?" küsis poiss imestunult, minu küsimust eirates. Noogutasin talle. Poiss katsus mu laupa. "Sul on palavik, sa oled tulikuum" ütles poiss. "Sa pead Louise ema siia kutsuma" sosistasin poisile, sest kõvemat häält mul suust välja ei tulnud.
"Ma võin sulle lihtsalt ju ka rohtu anda" ütles Harry. "Ei kutsu Louise ema, ma ei taha et la..." ütlesin kui katkestasin siis. "Mida?" küsis poiss. "Kutsu palun Louis ja Louise ema"üritasin kurjemat häält teha. Poiss läkski minu toast ära telefoniga rääkima. Ta oli mulle toonud tee ka, seega võtsin tee ning jõin seda vaikselt, sest see oli veel kuum.
"Kas tulevad?" küsisin poisilt, kui ta tuppa tagasi tuli. Hazza noogutas. "Hazza" sosistasin. Poiss vaatas mulle küsivalt otsa. "Ma muidu küll ei küsiks seda, aga kas sa saaksid minu kõrvale tulla? Mul on väga külm" ütlesin peaaegu nutuselt. Tuba oli üsna külm ning palavik andis veel külmavärinad, mis tegi olemise super-külmaks. Poiss naeratas võidukalt ning tuli minu kõrvale. Ta pani teki üle meie mõlema keha ning võttis mind enda embusesse. Sulgesin silmad ning üritasin veidi magada.
Kahjuks, ei tulnud see välja, sest kui olin juba põhimõtteliselt et sügavas unes, hüppasid mu tuppa sisse Louis ja tema ema. "Kullake, kuidas sinuga on?" tuli Louise ema muretsedes ning katsus mu laupa. "Halb on ja külm" ütlesin hambaid plagistades. Harry läks minu kõrvalt ära ning kutsus Louise endaga ukse taha, ilmselt pärima, miks ma just Louise ema tahtsin siia.
"Ma tõin sulle need rohud, siin on peal kirjas ka kuna võtma pead." ütles Louise ema ning ulatas mulle rohud. "Mismoodi need tavalistest valuvaigistitest erinevad?" uuris. "Need ei tee lapsele liiga ja on sulle endale ka paremad" üritas Jay võimalikult vaikselt rääkida, et Harry ei kuuleks, kes endiselt veel ukse taga Louisega oli. "Ja kui sa terveks saad, siis tule minu juurest läbi, vaatame jälle lapse üle" sosistas Jay kotilukku kinni tõmmates. Noogutasin vaikselt. "Okei, parane ruttu siis kullake, ma pean nüüd tööle tagasi minema" ütles Jay ema ning läks ära.
Kohe tulid Louis ja Harry sisse. "Miks Jay siin käis?"päris Harry. "Sest sa on arst" vastasin lühidalt. "Ma tean, aga ta on ju naistearst.." ütles Hazza "Kas sa oled rase?" küsis Harry järsku. Mul oleks nagu oda kurku löödud, ma ei osanud midagi vastata. Louis hakkas järsku naerma ning ma sain aru kuhu ta tüürib, seega hakkasin ka feigilt naerma. "Loll oled või? Mina ja rase? Vaata kui noor ma olen" ütlesin siis kaitseks. Harry muigas, kuid mulle tundus, et ta siiski ei jäänud seda uskuma. Crap.
"Süüa tahad?" küsis Louis järsku, et peatada seda vaikust, mis oli viimased minut aega kestnud. Noogutasin. "Mida preili soovib?" küsis Harry naeratades. "Et sa oma tüdruku juurde kaoksid, ega ei tohterdaks mind siin, saan ise ka hakkama" ütlesin talle üsna kurjalt. "No cmon, miks ma siin sind tohterdada ei või?" vingus poiss. "Sest sul on endalt tüdruk kodus, kas sa ei arva, et ta muretseb?" küsis siis poisilt, mille peale ta pead raputas. "Kuidas te poisid nii lollid olete " ütlesin põhimõtteliselt endale ning surusin padja tugevasti vastu nägu.
