Bethany vaatenurk.
Avasin aeglaselt silmad ning vaatasin ringi. Mida ma haiglas teen?
Vajutasin koheselt nuppu, mis peaks arsti siia tooma. Õigemini arstile signaali andma, et ta siia tuleks. Veidi aja pärast siseneski üks vanem mees mingite paberitega ning küsis kohe, kuidas ma ennast tunnen. "Hästi." vastasin talle lühidalt. "Äkki oskate parem öelda, miks ma siin olen?" küsisin arstilt. Oh mind lolli, muidugi ta oskab öelda ju. Aga nii lipsas ja nii on viisakas ilmselt.
"Te kukkusite kokku ning teie tuttav pidas õigemaks teid siia tuua igaks juhuks." rääkis arst. Ei nooh jah, muretseme täiega ja pistame mu haiglasse."Kas mul on siis midagi viga?" küsisin igaksjuhuks. "Kõik on teiega korras" kinnitas arst. "Aga lapsega?" küsisin siis arstilt. Loodan, et mu pisikesega on siiski kõik kõige paremas korras.
"Lapsel oleks vaja rohkem vitamiine. Ma kirjutasin teile ühed vitamiinid ja rasedate tabletid välja. Teid kirjutatakse õhtul välja ning siis te võiksite apteegist need rohud osta ning neid võtma hakata. See tagab lapsele parema immuunsus süsteemi ning siis on üsna kindel, et ei teki komplikatsioone kui ta sünnib" jutustas arst ning ulatas mulle retseptilehe. "Okei, aitäh" tänasin arsti ning läksin uuesti voodile pikali. Sulgesin silmad ning jäin magama.
Kathrine vaatenurk.
"Tšš.. ta jäi just magama" pahandasin Harryga, kes tuppa tugevate sammudega marssis."Sorri" ütles ta sosistades. Lükkasin ta toa uksest välja ning panin siis enda toa ukse kinni. "Kas Lux jääb ööseks või isa tuleb talle järgi?" küsisin Harrylt. Harry ei oskand midagi vastata. "Ma helistan Lou'le, küsin" ütlen Harry. "Mine jah" ütlesin ning kui ta minema kõndis siis panin talle jalaga vastu tagumikku ning itsitasin. "Kui ma tagasi tulen, siis tuleb sõda" ärhvardas ta, näpuga minu poole näidates. Hakkasin naerma ning vastasin vaid lühidalt 'okei'.
Läksin Bethany tuppa ning vaatasin seal veidike aega niisama ringi. Veidi aja pärast tuli Harry ja võttis tagant ümbert kinni. "Mida.." pobisesin oma ette ning pöörasin end ümber. Poiss ei eemaldanud oma käsi mu pihalt vaid liikus mulel veidi lähemale, nii ,et olime täiesti üksteise vastas. "Mida sa teed?"küsisin vaikselt. "Midagi, mida oleks pidand juba ammu tegema" ütles poiss ning suudles mind.
Võitlesin küll alguses vastu kuid täiesti kasutult. Süda teadis, et see on õige, kuigi mõistus korrutas Caspari nime. Ka Harry oli tugev ning ei lasnud mind oma haardest lahti. Läksin lihtsalt asjaga kaasa ja võib-olla isegi liiga palju kaasa, sest avastasime end 10 minutit hiljem voodist riieteta.
Bethany vaatenurk.
"Nägemist" ütlesin apteekrile ning astusin apteegist välja. Kell näitas juba üheksat. Olin juba mitu korda Katy'le helistanud, kuid tüdruk ei vastanud oma telefonile. Tõesti laseb oma rasedal sõbrannnal siin hullus linnas transport leida, ilma rahata? Hullumaja.
Sorasin rahakotis, kuid tulutult. Mulle oli jäänud vaid 5 dollarit rahakotti ning apteegist taksoga koju läheb vähemalt 15 dollarit. No eks ma siis Katy juures küsin talt raha...
Valisin takso numbri ning kutsusin selle siis apteegi juurde. Väljas oli üsna vihmane, seega hoidsin apteegi katuse ligi, et ma märjaks ei saaks. Juba 10 minuti pärast seisiski takso minu ees. Istusin taksosse ning andsin aadressi. Taksojuht noogutas sõbralikult ning hakkas sõitma.
****
Jõudsime peale 20 minutilist sõitu Kathrine maja ette. "Ma käin toas toon raha, võib?"ütlesin taksojuhile. Ta noogutas ning naeratas. Avasin taksoukse ning jooksin läbi vihma tuppa, nii kiiresti, kui ma selle kõhukesega üldse joosta jõudsin. "Kathrine!" karjusin tuppa jõudes. Peale mu hõiget, kuulsin üleval kolistamist. Ja see ei olnud tavaline kolistamine, ikka kõvasti kolistati.
Ohkasin ning eemaldasin jalatsid ja kõndisin ülesse. "Kathrine!" karjusin üleval uuesti ning jalutasin tema tuppa. "Kathrine!"ütlesin tugevalt Katy ust avades. "Oih" sosistasin kui nägin voodil magavat Luxi, padjad ümber topitud, et ta maha ei lendaks.
Sulgesin vaikselt ukse ning läksin siis enda tuppa. Miks uks lukus on??. "Kathrine?" sosistasin läbi ukse vahe. Järsku avanes uks ning Kathrine pistis pea ukse vahelt välja. "Mida?" küsis ta kärsitult. "Kas sa saaks mulle raha anda? Tulin taksoga, aga mul vaja ära maksta takso arve" rääkisin tüdrukule. "All koridori kapi peal" ütles ta sibeledes. Mis tal viga on? Miks ta nii närvis on?
"Miks sa üldse minu toas oled?" küsisin ning üritasin tuppa piiluda, aga tüdruk tõmbas ukse nii, et ma ei näeks. "Ma tulin siia tuppa magama, sest Lux magab minu toas ja ma olen paljas nii, et mine nüüd, ma tulen kohe alla" rääkis ta ruttu, ilma pausideta. "Kus Harry on?"küsisin kahtlaselt.Midagi on väga valesti.. . "Külalistetoas vist" vastas Katy kiirelt. "Ma lähen ütles talle ka tsau siis" ütlesin nimelt ning hakkasin ära kõndima, kuid siis tuli maja eest takso signaal. "Mine maksa nüüd ära" ütles Katy pahaselt. "Lähen,lähen" ütlesin naerdes ning läksin raha ära maksma.
Kathrine vaatenurk
"Ta läks, mine nüüd ruttu" ütlesin kurjalt ning lükkasin Harry toast välja ning naersin siis tema üle, kuidas ta kohmerdas külalistetuppa. See läks napilt.
Tõmbasin enda riided ruttu selga. Läksin Betu toast välja ning uks langes nii tugevalt kinni, et Lux ärkas üles ning hakkas nutma. Läksin ruttu enda tuppa ning võtsin voodilt nutva Luxi. "Tšs" kussutasin last. Andsin talle luti, lootes, et ta jääb nii paremini magama. Ja mul oli õigus, juba 5 minutit hiljem oli ta jälle unes. Mitte küll sügavas, aga siiski magas.
"Sinust saab kunagi ilmselt väga hea ema" ütles tuppa tulnud Bethany naeratades. "Kunagi võib-olla tõesti" ütlesin unistades ning naeratasin, nähes Luxi läbi une naeratust. "Ta on nii armas" ütles Bethany, kükitades minu kõrvale. Noogutasin. Kuulsin järsku alumisel korrusel ukse häält. Asetasin Luxi vaikselt voodile ning kiirustasin alumisele korrusele, Beth minu järel.
"Caspar" karjusin rõõmsalt ning jooksin talle sülle. "Anna mulle andeks" ütles poiss ning hoidis must kõvasti kinni. "Annan" ütlesin vaikselt, sisimas lootsin, et andeks andes, kustub minu viga, mis mina just pool tundi tagasi tegin.
"Miks te üldse kodus olete?Ma arvasin, et te olete haiglas" ütles Caspar, hoides mult ümbert kinni. "Miks haiglas?" küsisin kulmu kortsutades. "No Niall on ju haiglas" ütles Casp."Mina?" ütles Bethany ning puhkes nutma ja kukkus siis maha põlvili. "Rahune nüüd" ütlesin tüdruku juurde joostes ning kallistasin teda. "Lähme haiglasse, temaga on kindlasti kõik korras" ütlesin tüdrukule ning aitasin ta püsti. "Vii ta autosse, ma lähen kutsun Harry" ütles Casparile. Poiss noogutas ning ma jooksin ülesse Harry tuppa.
"Niall on haiglas, tuled ka?" küsisin poisilt, kes voodil pikali oli. "Mida see tähendas?" küsis Harry, eirates minu küsimust ning vaadates mulle vesiste silmadega otsa. "Misasi?" küsisin segaduses. "See, mis enne juhtus" vastas ta. "See oli viga" ütlesin talle. "Caspar ei tohi sellest teada saada" ütlesin poisile tungivalt.
"Millest ma teada ei tohi saada?" küsis uksest sisse astunud Caspar. Vaatasin hirmunult Harry poole. Üritasin külma närvi säilitada ning pöörasin end Caspari poole. "Mul on vaja sinuga rääkida" ütlesin poisile ning tõmbasin ta kaasa. Läksime Bethany tuppa ning istusime voodile. "Ma tegin midagi kohutavat...." ütlesin, pisar üle põse voolamas. "Mida?" küsis poiss. "Ma magasin Harryga.." pobisesin ning sulgesin silmad,lastes pisaratel voolata.
Poiss ei ütlenud vähemalt minut aega mitte, kui midagi. Ning siis tulid need valusad sõnad tema suust. "Meie vahel on kõik läbi" lausus ta ning kõndis toast välja.
