"Kathrine kalllliiiis" karjus keegi koridorist. Tõusin vaevaliset diivanilt püsti ning kõndisin ukse juurde. "Tsauki" ütlesin Bethanyt kallistades ning kergitasin näole naeratuse. "Tüdruk, miks sa nii räsitud välja näed?" küsis Bethany. "Pole viitsind ennast hoida" ütlesin muigega ning jälgisin kuidas tüdruk endalt üleriideid ära võtab. "Ikka istud siin Caspari pärast toas?" küsis Beth muretsedes. "Ei, ei" ütlesin turtsudes, tagasi ajades. Tüdruk vaatas küll sellise pilguga, et 'ma tean, et sa valetad' aga siiski vastas vaid lühikese okeiga.
Liikusime kööki ning ma panin kohe vee keema ning võtsin kapist tassid.Vaatasin Bethany poole. "Sidruni" aimas juba tüdruk küsimust ette ning naeratas. "Endiselt sidrun jah" pobisesin naerdes ning võtsin sidrunitee kapist välja. Tegin teed valmis ning asetasin need lauale, ühe Bethany ette ning teise enda ette.
"Issand, sa ikka ennast nii käest ära läinud, veidi tüsedamaks tõmbanud" ütles järsku Bethany imestades. Istusin ruttu toolile, et kõhtu varjata. "Ei ole jah trenni ega kuskile jõudnud ja magusat kah palju sisse ajanud" valetasin tüdrukule. "Kathrine, juba 2 ja pool kuud on möödunud, kui te Caspariga lahku läksite. Kas sa ei arva, et on aeg ta nüüd ära unustada ja oma eluga edasi minna?" küsis Bethany murelikult.
"Ma ju üritan" vastasin ning võtsin lonksu oma teest. "Tead sa pead siis toast ükskord välja kah saama. Tule täna õhtul meie juurde, meil on väike istumine" pakkus tüdruk välja. "Ma ei tea..." kahtlesin. "Palun tule! Poisid pole sind nii kaua ju näinud" ütles Bethany. "Ja pealegi tulevad täna Harry uus tüdruk ja Zayni tüdruk ka" ütles Bethany kulme liigutades.
"Harryl on uus tüdruk?" küsisin ja neelatasin. Bethany jäi korra imestunult mind vaatama. "Ma arvasin, et teil ei ole midagi" ütles tüdruk imestunult. "Ei,ei meil ei olegi, lihtsalt küsisin" ütlesin feigilt naerdes ning varjasin oma mureliku näo ruttu tassiga.
"Tead, ma arvan, et ma siiski ei tule. Mul tuli just meelde, et ma pean veel õhtul ühele klendile soengu tegema ja ma arvan, et peale seda ma nii väsinud" ütlesin tüdrukule. "Õhtul teed kliendile soengut?" küsis Bethany kahtlustavalt. "No jah, see on mingi bossi parim sõbrants vist või ma kah ei tea" rääkisin midagi kokku. Tüdruk vaatas küll kahtlustavalt aga ei ütlenud rohkem midagi.
"Ja mis me siin minust ikka räägime, räägi parem kuidas sul endal läheb?" küsisin tüdrukult. "No, mis ma ikka räägin. Niall paranes oma väiksest sõjahaavast ja siis ta sai kuu ajase puhkuse. Selle kuu aega olime nüüd siis Iirimaal, tema vanemate juures. Siis tuli neid Ameerikas kuskil jälle mingi tuur, olime seal kah kuu ja nüüd üleeile jõudsime tagasi ja siin ma olengi" jutustas tüdruk rõõmsalt.
"Ja su kõht, sa oled nii suureks paisunud" ütlesin naerdes, vaadates tüdruku hiiglaslikku kõhtu. "Ja ma tean ja " ütles tüdruk naerdes ning silus oma kõhtu. "Kuna siis tähtaeg on?" küsisin, võttes ära tühjad teetassid laudadelt ning asetades need kraanikaussi. "No nädala pärast peaks olema" vastas Betu. "Ohoh, vaata, et mind asjadega kursis hoiad siis" ütlesin tüdrukule. Ta noogutas.
"Sinu telefon vist"ütlesin Bethanyle ning näitasin näpuga koridori poole. Tüdruk kuulatas korra ning jooksis siis naerdes koridori.
Pesin tassid puhtaks ning asetasin need tagasi kappi. Üsna varsti tuli ka Bethany kööki tagasi. "Anna andeks, ma pean minema, aga palun tule õhtul" anus veel Bethany. "Ma ei tea.." vastasin samamoodi nagu enne. "Ma saadan sulle poistest kellegi järgi ja tuled" ütles Bethany lõppotsuse ning jooksis siis juba majast välja, enne veel ühe lühikese 'tsau' hõigates.
