"Isabel!" karjus Louis alumiselt korruselt. "Kathrine!" oli uuesti valjut karjumist kuulda. Oih, õigus, ka Isabel ju kuulub mulle. Mis teha, kui pole harjunud. Hakkasin just toast väljuma, kuid siis helises mu telefon. "jumal küll, mis te tahate minust?" pobisesin omaette, kõndisin kapini ning haarasin telefoni. Vajutasin vastu võtmis nuppu ning panin telefoni kõrva äärde.
"Jah?" vastasin telefonile. "Sa kindlasti tahad teada, miks ma nädal aega tagasi Skypest ära tormasin ja sinuga nädal nüüd suhtlenud pole" rääkis Casp. "Kathrine kurat!" karjuti uuesti alumiselt korruselt. "Ole vait, kohe tulen" lõugasin vihaselt vastu. Kurat küll. "Tead, mul tegelikult pole praegu aega su seletusi kuulata ja usu, sa ei taha närvis Kathrinega rääkida, niiet ma helistan sulle parem õhtul tagasi" ütlesin ning panin ilma vastust ootamata kõne kinni.
Ei, ma ei ole pahane, et ta ei helistanud või ei rääkinud minuga. Õigemini enam ei ole, olen suutnud juba eelneva nädalaga oma närvid üsna lõhki lasta. Me ei tea midagi Niallist, ega ka Bethanyst. Mitte kummagist. Nädal aega!? Kujutage ette, kui pikk aeg see on. Politsei otsib neid, aga see ei taha vist eriti välja tulla. Ja kõik on liimist lahti. Ja kõik on nii halvasti.
"Kathrine, palju ma sind lõugama pean, et sa oma perse kohale veaksid?" küsis sisse tulnud Louis. Ka Harry oli temaga. "Do it"ütles Louis Harryle ning nõksutad peaga minu poole. "Do what?" küsisin, vaadates neid korda mööda. "That" ütles Harry ning põhimõtteliselt, et viskas mu üle õla. "Lase maha mind" ütlesin ning tagusin rusikatega vastu selga talle täiesti jõust. "Auch, segane" ütles Harry vingudes.
Trepi juures olles, sain aru, et ükskõik kui tugevalt ma ka ei peksaks, ta ei lase mind maha. Isegi, kui tal on valus.
Alla jõudes viskas Harry mu diivanile ning istus ise mu kõrvale. "No mis nii tähtsat oli, et ma ei saanud isegi tähtsa inimese vabandust ära kuulata?"küsisin tusaselt. "Kuula seda" ütles Louis tõsiselt ning pani käima mingi telefonilindistuse asja?
Põhimõte oli aga selles, et Bethany on tõesti röövitud ning tema eest tahetakse 500000 eurot. Mis veel hullem...Niall on SAMUTI tema käes. Tuleb välja, et Niall läks lolli peaga oma 'printsessi' päästma ja kukkus ise kah sinna hullu kätte. Seega, kahe inimese eest 1000000 homme õhtuks mingisse teatud kohtumispaika, ilma politseita ja saame Nialli ja Bethany tagasi.
Kahju, et ma sellist pahna üldse uskuda ei taha.
"Kas telefonikõne oli tähtsam?" küsis siis Louis tõsiselt, pärast lindistuse lõppemist. "Tsipa" ütlesin vaikselt."Mida me teeme?" küsisin siis,vaadates ka teistele poistele otsa, kes elutoas istusid. "Mida MEIE teeme.Sina ei tee midagi. Õigemini sina ja Harry." rääkis Louis. "Oota misasja?" karjusin talle. "Minu PARIM SÕBRANNA on hädas ja mina pean passima mingi lokilambaga siin?" karjusin Louisele. "Ouch, tänks" ütles Harry vaikselt. "Sorri" ütlesin väikse muigega.
"Lugu on järgmine. Lou teab seda mees, kelle käes Niall ja Beth on, seega ta tahab meiega kaasa tulla, AGA.." rääkis Louis. "Alati mingi aga" vingusin vaikselt omaette. Kõik olid vait ning vaatasid mind. "Mida?" küsisin übelt. "Kas ma võin edasi rääkida?" küsis Louis siis kurjalt. Noogutasin. "..Aga Lou'l pole kuskile panna Luxi." lõpetas Louis lause. "Aga miks keegi poistest ei saaks hoida? või Harry üksi?" hakkasin kohe protestima.
"Zayn ja Liam tegelevad bändi praeguste probleemidega ja ma ei taha et sina kaasa tuleksid, seega jääd sina siia Harryga" ütles Louis. "See pole üldsegi aus" mossitasin ning ristasin käed. "On" ütles Louis ning kõndis elutoast minema.
