We are all unique. #20

283 17 7
                                    

"Kus meie Liam on?" lõugasin majja jõudes, kuid avastasin, et see oli täiesti mõtetult. Maja oli rahvast täis ning muusika karjus üle maja. "Well, pean siis midagi muud tegema.." pobisesin oma ette ning hakkasin muusikakeskust otsima. Kus kurat Niall,Beth ja Casp kadusid? Nojah, kink on minu käes. Mwhahaha. Leidsin lõpuks muusikakeskuse üles ning panin muusika kinni.

"Pane tagasi" lõuati tantsuplatsilt. Naersin omaette seal ees ning võtsin siis mikrofoni. "Liam, vea oma tagumik kohe siia, kohe!" ütlesin üsna kõvasti mikrofoni, teeseldud kurjusega. "Kui sa kohe ei tule, siis ma saadan kõik inimesed koju ära" ütlesin veel kurjemalt, ise kõigest väest üritades naeru kinni hoida. "Ma olen siin, tule" ütles Liam nurga tagant naerdes. "Well, head pidu"ütlesin naerdes ning panin musa tagasi käima.

Läksin Liami juurde ning tegin talle tugeva kalli. "Su kingitus kah, minu, Bethi, Caspi ja Nialli poolt" karjusin talle kõrva ning ulatasin paki. "Ja meil on vaja rääkida, kus teised poisid on?" küsisin siis, mille peale ta näpuga teisele korrusele näitas. "Lähme" karjusin ning me läksime üles, seal oli vähemalt võimalik rääkida.

Õnneks olid kõik poisid praegu ühes ruumis koos. Caspar,Niall ja Beth olid siiamaani kuskil ekslemas, maja peal. Küll nemad pärast üles otsin. Liam avas mulle toaukse ning me läksime tuppa. Zayn ja Louis istusid diivanil. Õigus, Harryt pole ja Niall kuskil maja peal. "Miks kurat te mulle ei rääkinud, et Harry'l tuli mälu tagasi?" küsisin kurjalt. "Misasja sa räägid?" küsis Louis segaselt. Ka teiste poiste näod olid väga segased.

"Ma küsisin miks te ei rääkinud mulle?" kordasin küsimust. "Kust sa üldse võtad, et ta mälu tagasi?" küsis Zayn.Midagi on küll siin valesti... Mis toimub? Miks nad selliseid küsimusi esitavad? "Sest ma sain temaga eile kokku ja ta saatis mulle kirja?" ütlesin või rohkem, et esitasin küsimusena. "Selles suhtes, et me ei teadnudki.... ta pole meiega üle 2 kuu ühendust võtnud" ütles Liam vaiksemalt. Crap... . Täitsa lolliks ära läinud. Vaatasin korra poisse ning tormasin siis toast välja.

Tahtsin võimalikult kiirelt Harry üles leida, aga kuidas? Kas ta üldse on siin peol? Kas Liam üldse talle kutse saatis? Ja endiselt küsimus, kus on Caspar,Bethany ja Niall? Mis kurat siin toimub.... . Trügisin läbi rahvamassi ning otsisin silmadega lokipäist poissi.

"Siin sa oledki" karjusin ning panin poisile käe õlale. Poiss pööras pea. Crap, polegi Harry. "Vabandust, vale inimene" karjusin ning liikusin edasi. Kui ma su üles leian siis ma löön sind, ausalt.

Okei, majas teda igatahes ei ole. Läksin ka välja, seal oli veidike rahvast kuid palju autosi. Maja ees? Eip. Läksin maja taha. Ei teadnudki, et see maja mere ääres on. Liikusin mere äärde ning istusin maha. Mina teda küll vist üles ei leia. Andsin alla ning toetasin pea kätele. Järsku tundsin kätt enda õlal. Vaatasin taha ning seal ta oli. Minu Harry.

"Siin sa oledki" ütlesin vihaselt ning tõmbasin ta enda kõrvale istuma. "Miks sa pole poistega ühendust võtnud? Sa oled üks bändi liige, põhimõtteliselt nagu vend neile" rääkisin kurjalt. "Ma ei tea ..." ütlesin ta vaikselt, silmitsedes mind tungivalt. "Mida sa vaatad?" küsisin kurjalt ning vaatasin ta silmi siis. Oh need silmad. Kuidas ma neid igatsenud olen. See pilk.... . "Sa oled nii armas, kui sa oled kuri" ütles ta muiates ning jälgis mu silmi.. mu huuli... . Järsku ta suudles mind.

Rabelesin algul vastu kuid andsin lõpuks alla.Issand kuidas ma neid huuli igatsesin. Ta tõmbas mind endale sülle. Haarasin tugevamalt teda enda vastu ning sasisin näppudega ta juukseid.

We are all unique .Donde viven las historias. Descúbrelo ahora