Must Sümfoonia

1. Kadunud

                                                                   MUST SÜMFOONIA

“Astu üks samm tagasi,” käskisin ma. Külmhigi kattis mu keha, mu nägu. Väristasin õlgu. Väljas oli tõesti külm. Eriti siis, kui seista õhukeses siidkleidis ja paljaste jalgadega säravvalges lumehanges.

“Ja põhjus, miks ma seda tegema peaksin on?” küsis ta upsakalt ja kergitas oma tumedaid kulme. Saatsin talle vihase pilgu. Ma ei kannatanud vaidlemist. Eriti Tema poolt. Poisi poolt, keda ma jälestasin. Lihtsalt, ta oli nii õel ja ülbe. Üritas olla kõva mees, tegi suitsu ja nii edasi. Rõve.

“Sa ei meeldi mulle,” vastasin lühidalt ja kehitasin õlgu. Hetk hiljem saatis ta mulle õela irve, vastasin pikemalt mõtlemata samaga.

“Hästi, sina mulle ka mitte. Aga, sa tahtsid midagi? Minult? Sain ma sellest õigesti aru?” küsis ta. Hammustasin huulde. Noogutasin kõhklevalt ja ohkasin.

“Aita mul Heather üles otsida. Ta on kadunud. Juba mitu päeva. Ma murtesen. Ta on su õde. Palun, aita mind,” palusin ma ja vaatasin teda anuvalt. Poiss kallutas pea kergelt paremale ja muigas.

“Ma olen alati arvanud, et te kaks olete teineteisse liialt kiindunud. Pealegi, Heath on mu poolõde,” ütles ta ükskõikselt. Mis, ta tõesti ei hoolinud temast? Oma õest? Olgugi, et poolõest. Jah, ta on jõle vastik tüüp! Kinnitasin ma endale.

“Oeh, anna mulle see väike viga andeks. Igatahes, kas sa siis aitad mind? Aitad mul oma poolõde otsida?” esimene lause oli suure sarkasmiga, viimases lauses rõhutasin eriti sõna 'poolõde'. Ma olin lootust kaotamas. Teadsin juba enne temaga rääkima tulekut, et sel pole mitte mingit mõtted. Kõik oli juba määratud metsa minema.

“Olgu, ma aitan sind,” ütles ta, venitades igat sõna. Mu näole ilmus lai ning tänulik naeratus. Aga see polnud kõik. Ta tõstis ühe sõrme üles, näitamaks, et ma edasi kuulaksin. “Ainult ühel tingimusel,” ütles ta ja muigas. Nüüd tuli hetk, mida pidi kartma. Rion oli salakaval noormees.

“Ja see oleks?” küsisin ma väriseva häälega. Ta astus paar sammu veel mulle lähemale, kuni me kehad puutusid peaaegu kokku. Taganesin sammukese, ise hirmul. Rion võttis õrnalt mu käest. Poleks arvanud, et temas võis peituda tükike õrnust.

“Sa pead mind suudlema nii, nagu sõltuks sellest su elu,” ütles ta ja muigas veelkord. Sel korral oli see vallatu ning pidin tunnistama, et ka seksikas. Tahtsin just vastata talle kas: “unusta ära” või “seda ei juhtu ealeski”, kui ta uuesti oma suu avas. “Võta või jäta,” sõnas ning kehitas õlgu. Põrnitsesin teda vihaselt.

Hästi! Mõtlesin ma. Loodan, et see ära tasub. Heath, kui sinuga peaks kõik korras olema, siis ei vastuta ma oma tegude eest! Kõik on sinu pärast! Pthüi, ma teen kohe midagi vastikut ning tõenäoliselt unustamatut.

Astusin graatsiliselt tema poole, kuni olin temaga nii lähestiku, kui üldse võimalik oli. “Sa pead mulle lubama, ei, vanduma, et sa aitad mul Heather Sky üles leida,” sosistasin talle kõrva. Natuke aega ei vastanud Rion midagi. Miks?

“Ma luban või vannun, kui sa neil kahel sõnal vahet näed,” ütles ta ja põimis oma käed ümber mu piha ja tõmbas mu endale veel lähemale. Seejärel surus ta oma siidsed huuled minu omadele. Üritasin teda suudelda nii, nagu ta soovis. Suudlesin teda juskui oleks sellest mu elu sõltunud. Paar minutit hiljem eemaldus ta minust ja naeratas säravalt.

“See oli tõeliselt nauditav,” ütles ta, tegemata välja mu ärritunud ilmest. “Parim, peaks mainima,” lisas ta, hakates minema kõndima. Lippasin aga välgukiirusel talle ette.

“Kuhu minek?” sisistasin ma. Ta pilk oli jahmunud mu kiirest liikumisest. Seejärel laiutas ta käsi ja vaatas mind uskumatusega.

“Sinu soovi täitma, mu jumalanna,” ütles ta liikus edasi. Kelleks ta mind just nimetas? Jumalannaks? Ta on üks suur, ülbe ja vastik .. idioot. Armas ka, pean tunnistama! Ütlesid mu mõtted. Kui olin sellest aru saanud, raputasin pead vihaselt. Mida ma ometi mõtlesin?

“Preili Sirena Maya Williams, soovite minuga ühineda?” küsis ta ja silmitses mu nägu. Ei tea, kas ta aimas, et võitlesin enda mõtetega tema kohta. Hingasin sügavalt ja noogutasin. Ma ei saanud tal ometi üksi minna lasta.