Palun vabandust

275 22 0
                                    

..................................Oleme Harry mesinädalatelt juba ammu ammu ammu tagasi ja sõidame hetkel kõik me eralennukiga Islandile, kus tähistame vanaaasta õhtut ja uue algust...................................

"Issand, mõelge kuue tunni pärast algab aasta uus!" lausus Daniell põnevil olles. "Ma ka ei suuda seda uskuda!" laususin ja tuntsin kuidas Harry oma pea mu sõlle pani. Vaatasin seda armsat nägu. "Aw!" laususin ja mängisin poisi lokkikestega. Ta ainult naeris ja paitas tasakesi mu kõhtu, mida oli juba parajalt näha, 4 kuud siiski ju. "Palun kinnitage turvavööd, me hakkame maanduma!" Harry istus tagasi oma kohale ja kinnitasime turvavööd. Nägin aknast suuri mägesid, metsi, vulkaane, järvi. eemal olid juured linnad...... Väljusime lennukist ja viisime siis oma kotid hotelli ära ja läksime linna peale. "Kullake, ega sa väsinud ei ole?" küsis Harry minu käest. "Unista edasi!" laususin kindlalt. "Võibolla oleks tõesti parem kui sa oleksid hotellis!" lausus Kätu ja liikus minu poole. "Issand, lõpetage ära!" laususin tüdinenult. "Siin on nii palju rahvast, võivad sind kogemata lükata ja sa kukud ja siis.. !" "Kõik! Ma ei lähe hotelli!" laususin kurjalt. "Ma tulen ka ju!" lausus Harry. "Siis ma hiilin ära ja tulen üksi. Sa ei saa mind kinni hoida!" laususin. "Okei, sinu võit. Jääd meiega!" lausus Niall ruttu. "Tore!" laususin solvunult ja liikusin neist eemale. Issand, ainult neli kuud ja juba ma pean kdus istuma. Unistagu edasi. Läksin ÜKSI rahvamassi vahelt edasi. Tuntsin kuidas keegi mu käest haaras. "Kurat lase mu käest lahti!" karjusin ja pöörasin end isiku poole. See oli hoopis Zayn. "Oih!" laususin. "Kuhu sa oma arust üksi lähed? Harry paanitseb seal silmad peast!" lausus ta kurjalt ja vedas mind läbi rahva tagasi teiste poole. "Issand!" pomisesin ja panin käed risti rinnale. "Issand, kuhu sa kadusid?" karjus Harry ja jooksis minu juurde. Ta kallistas mind kõvasti ja siis surus ühe musi suule, nüüd oli kohe mu tuju parem. "Lähme edasi!" lausus Dan ja tõmbas kõiki enda järel edasi. Harry hoidid kõvasti ümber mu piha ja liikusime nii teistele järgi. .............................................................................................................................Seisame sure ekraani ees kus vilguvad numbrid, 10, 9 jne. ehk kohe algab aasta 2013.................

"3,2!" karjusime kõik kaasa. "Üks!" karjusime ja siis Harry suudles mind. "Awww!" karjuti. Eemaldusime ja suudlesin teda kohe uuesti. Tuntsin kuidas ta läbi suudluse naeratas.  "Sa nii nunnu mul!" laususin ja kallistasin poissi. "Tänud!" lausus ta egotsedes. Hakkasin naerma. "Tantsima!" karjus mingi mehe hääl mikrofoni ja hakati Islandi laulude järgi tantsima. Meie lihtsalt proovisime neid järgi teha. Küll sai palju nalja. Varsti ilmusid meie kohale suured draakoni kujud ja palju muud:

http://www.youtube.com/watch?v=PMk-j0vkmGo

"See õhtu on täiuslik!" lausus Lou ja tegi Danile musi. "Mhmm!" laususin ja vaatasin huviga ringi, kõik oli nii ilus, kõigil oli lõbus. Ja mina sain siin olla oma sõpradeja eluarmastusega. See oli lihtsalt perfektne. "Lähme hotelli!" lausus Liam ja hakkasime kõik sinna poole tagasi kõndima. "Oled väsinud?" küsis Harry minu käest. "Veidikene...!" laususin ja toetasin oma pea poisi õlale. Ta pani käe minu pihale ja tõmbas mu täiesti oma vastu. "Aw!" lausus Niall ja jooksid Kätuga käest kinni ette. "Aw siin, aw seal, aw iga nurga peal!" laulsin. "Nice!" lausus Zayn ja lõime plaksu. "Kohal!" lausus keegi mu selja tagant. "Ma näen jah!" lausus Harry ja läksime hotelli sisse. Ronisime kõik oma tubadesse. Võtsin omalt riided seljast ja panin kohe kotti. Seejärel eemaldasin meigi ja kammisin juuksed lahti ning panin öösärgi selga. "Tuled kustu!" laususin Harryle ja ronisin ise teki alla. "Jep!" lausus ta ja kustutas suure tule ära. Ta ronis ka voodisse ja võttis mu oma kaissu, tegi veel musi, soovisime head ööd ja jäime ka kohe tuttu. ..........................................................................................................................................

Ärkasin soojade päiksekiirete peale ülesse. "mmm!" laususin ja ringutasin. Vaatasin kõrvale, Harryt seal ei olnud, vaid kiri:

Hommikust tibukene, me oleme all restorananis. Ei raatsinud sind ülesse ajada. Näeme siis kunagi all! Harry xox. Musi, musi, musi teile kallikesed. 

Muigasin kirja üle ja läksin vannituppa, tegin seal oma hommikused protseduurid ära. Tegin veel meigi ja juuksed kammisin lihtsalt ära. Võtsin siis suurest sporidkotist veel puhtad riided.Panin veel kõrvarõngad kõrva, soojad ja pehmed Ugid jalga ja salli kaela. Tõmbasin juuksed ette rindadele ja läksin siis toast välja. Enne keerasin selle muidugi ka lukku. Kõndisi lifti juurde. Uksel rippus silt: LIFT EI OLE HETKEL TÖÖ KORRAS. VABANDAGE. Okei. Läksin siis treppide juurde ja hakkasin sealt alla kõndima. Pea hakkas järsult ringi käima ja siis tuntsin oma põske vastu külma põrandat. Kuulsin kellegi karjumist: Appi, aidake! Aga see oli ka viimane. ...............................NIALLI VAATENURK......................................

"Kuulge, Cassy magab nii kaua!" laususin uniselt. "Lähme ülesse, ta saab ise ka sööma tulla!" lausus Zayn. Teised olid nõus. "Ma lähen vaatan mis printsess teeb!" lausus Harry ja tormas juba lifti poole. Meie järgi. "Lift ei tööta!" pomises poiss. "Trepp!" lausus El ja suunas näpuga treppide poole. Läksime treppist ülesse. "Appi! Aidake!" karjus mingi vanem naiste rahvas. Jooksime sinna. Mu süda jättis mitu lööki vahele ja ma lihtsalt kukkusin istuli ja ei teinud midagi. Nägin kuidas Harry paaniliselt nutma hakkas, Liam ja Kätu helistasid hüsteeritsedes kiirabisse, Sannu nuttis ja hoidis Cassy pead oma süles, kui Lou Cassy oma sülle võttis ja alla temaga jooksis. Zayn rahustas ka ise nuttes Harryt. Mina lihtsalt istusin ja mõtlesin et hakkan lämbuma. Kätu liigutas oma käsi mu ees ja lausus: "Tule!" Ta aitas mu püsti ja juba jooksime alla, Harry kõige ees. Lou pani Cassy mingile voodile ja sõitis siis kiirabiga kaasa. Kuna tema oli kõige rahulikum. El ja Dan jooksid ka meie juurde ja antsid rahusteid. Ise nutsid nemad peale Harryt kõige rohkme ja siis minestas Dan ära. "Fuck!" karjusid teised ja tassisid nad ka kohe saabuvasse kiirabi autose. Ülejäänud sõitsid oma autoga haigla peale, kas mind tõmmati kellegi autosse.  

.............................HARRY VAATENURK....................................

See ei ole lihtsalt võimalik. Ei ole. Minu abikaasa on praegu operatsioonil ja iga väike viga võib ta tappa, nii ütles mingi fucking arst. Ja mis lapsest saab? Miks see juhtub minuga? Minu elumõtte võib surra iga hetk ja siis olen läinud ka mina. Väljusin oma mõtetest kui kaks vanemas eas arsti opi saalist välja tulid ja meie poole kõndisid. Jooksin nende poole Nialliga. "Kuidas tal on?" pommitas Niall kohe küsimustega. "Ta elas opi üle, ka laps jäi terveks, aga tal on halvaloomuline kasvaja (vähk), mis ei ole kohe ültse mitte hästi. Me vist ei suuda seda ravida ja preili Styles peab siia jääma tükiks ajaks härrad!" lausus arst kurvalt ja nägin mehe silmis pisarat. "See ei ole võimalik!" laususin ja kukkusin maha. Varsti olid minu juures mingid arstid ja antsid mingit kollast tabletti süüa ja vett peale. See rahustas mind kuidagi. "Vabandust Harry, aga me ei suuda siin olla!" laususid kõik minu juurde tulles. Noogutasin sõnagi lausumata ja nägin kuidas Niall hüsteeriliselt nuttes väja tormas. Kätu ja Louis jooksid talle järgi. Nad kallistasid mind kõvasti ja keegi ei suutnud nuttu lõpetada. Kui nad olid ära läinud tuli lõpuks arst Cassyga opi saalist välja. Tõusid püsti ja jooksin voodi poole, mida arstid lükkasid. Cassy lamas seal. Nahk täielikult valge, silma alused sinised, juuksed sorakil ja nende peal haigla müts. Käed olid voolikuid ja igasuguseid juhtmeid täis. "Härra! Palun viime ta ilusasti palatisse, seal saate temaga olla. Ma rääkisin haigla juhatusega ja võite ka tema juures öösel olla!" "Tänan!" lasusin ja astusin voodi eest ära. Nad viisid ta suurte palatisse, ainult tema ehk seal ei olnud kedagi teist peale tema. "Kuidas lapsega on?" küsisin arstilt. "Hästi! Õnneks! Aga kuna preilil on vähk siis me arvame et tuleb teha keisrilõige, aga seda vaatame veel!" Noogutasin ja istusin kägarasse diivanile. 

Excuse me.. do I know you?Where stories live. Discover now