Excuse me.. do I know you?

O

Aasta pärast...

"Näe paneme nüüd sulle kleidi selga!" ütlesin tüdrukule ja võtsin ta väiksest lasteaia kapist kleidi. Harry pani talle kingad jalga ja mina tegin talle kõrge hobusesaba, kuigi ikkagi ulatusid ta juuksed talle üle poole selja. "Tsau!" hõikas tüdruk ja jooksis juba oma rühma. Muigasin ning Harry võttis mult käest kinni ning lahkusime rühmast. "Kuhu nüüd?" küsisi kui olime autosse jõudnud. "Koju, kallis!" lausus poiss ja pani käe mu jalale ning hakkas sõitma. 

"Tule siia, musi!" karjus Harry mulle elutoast. Läksin sinna ja hüppasin poisi kõrvale diivanile. Ta tõmbas mu enda sülle ja suudles mind vägagi kirglikult. "Ah et kohe nii?" küsisin. Ta muigas ja suudles mind edasi kaelale jne. Varsti olin ta süles ja ta kõndis suudlust katkestamata trepist ülesse meie tuppa. Ta asetas mind voodisse ja ronis ise peale ..........

"Harry, me peame tibule järgi minema!" laususin tal peal lesides ja ta juukseid sasides juba umbes pool tundi. Ta noogutas ja lasi mind oma tugevast haardest välja. Kerisin lina ümber oma palju keha ja sammusin vannituppa. Pesin end ruttu ära, kuivatasin ja kreemitasin. Kammisin juuksed ja jätsin need lahti, värvisin veel ripsmed ja huuled ning panin siis omale puhta pesu ja riided: pikk siidkleit. "Valmis!" karjusin üle maja. "Lähme!" hõikas Harry vastu ja läksime koridori. Panin omale beešid kontsad jalga ja läksime autosse. 

"Issi! Emme!" karjus väike Marie Elizabeth elutuppa joostes, kus me Harryga telekat vaatasime. "Mis mureks?" küsis Harry tüdrukult ja tõstis ta meie vahele ning hakkas teda kõditama. Tüdruk naeris nii kõvasti, et ka mina hakkasin naerma. Lõpuks kõditas Harry mind. Tibu istus Harry selja peal ja naeris. Harry oli minu peal, nii et mul ei olnud võimalustki pääseda sealt.