You are the only thing I need

257 21 2
                                    

"Tere Cassandra.. Harry Edward Styles tühistas oma kaebuse kohtus!" lausus mu jurist telefoni. "Mida? Marie Elizabeth jääb mulle?" küsisin karjudes nagu segane. "Jah,  ta jääb ilusasti oma ema juurde!" lausus mees. Hakkasin rõõmsalt taidlema ja panin kõne kinni. Jooksin tibukese juurde ja kallistasin teda kõvasti :" Sa jääd emmega mu kullatükk, alati emmega!" Tüdruk pani oma väiksed soojad pehmed käed mu põskedele ja naeris. Naersin ka ja mängisin temaga tükk aega. 

Okei, teile ma võin öelda ju, kus ma olen. Teie ei ütle seda kellelegi. Ma olen tibuga HAWAIlL. Uskumatu, peatume hetkel hotellis, ma ei tea tõesti mis tulevik toob, kus ma oma lapse suureks kasvatan, aga kindlasti mitte seal, kus on H.E.Styles. 

Mu telefon helises jälle ja haarasin selle kiire liigutusega ning vastasin, ei vaadanud helistaja nimegi. 

M: Jah?

V: Cassandra? Kus sa oled? Kus Marie Elizabeth on?

M: Niall? Venna?

V: Issand jah, kus kurat sa oled? Mis toimub?

M: Ma ei saa öelda kus ma olen,..

V: Ma olen su vend, Cassy......Ma lähen hulluks, kui ma ei tea mis mu õega on, kus ta on....

M: Ma tõesti palun andeks, aga ma ei saa sulle öelda, venna..

V: Igatahes.. palun tule tagasi.... Harry..

M: Ma ei taha temast midagi kuulda!!!

V: Cassandra, ära sega vahele....... Harry ei suuda ilma teieta, ta joob, lukustas end  tuppa ja on selle ühe nädalaga proovinud neli korda enesetapu teha...

M: Ta valis oma tööö, Niall.

V: Mida sa ütled Marie Elizabethile, kui ta küsib kus ta isa on? MIs sa vastad, et su issi on surnud, sest sa põgenesid temaga kunagi ammu ja ei rääkinud ega tundnud Harryst huvi.... Cassy, Harry armastab sind väga, sa ei kujuta ette...

M: Miks ta siis oma töö valis?

V: Ma tean miks ja see on väga loogiline, aga sa pead seda temalt endalt kuulma. Tule palun siia ja päästa ta,.... ma igatsen ka sind..

M: Mina sind ka... kurat, mul tulid nüüd süümepiiinad, Niall.

V: Varsti näeme. 

....................................................................................................................................................................................

"Ma olen kodus!" laususin vaikselt Nialli majja astudes. "Cassy Horan?" karjusid Niall ja Kätu ning Sannu minu poole joostes. "Siin ma olen!" pomisesin ja võtsin välisjalanõud ära nind tibu toolist välja ja võtsin ta sülle. "Ma tulin ainult sellepärast, et see kuradi jobu end ära ei tapaks kui kõik on korras, lähen ma tagasi kust ma tulin!" "Rohkem me ei palugi!" lausus Sannu. Kuid sosistas kohe midagi Niall ja Kätu kõrva, mille peale nood noogutasid. "Üleval?" Nad noogutasid. Läksin tibu süles ülesse. Avasin vaikselt oma vana toa, kust kuulsin nuukseid. Astusin sisse ja nägin Harryt minu voodis pikutamas, minu lemmiksärk käes. "Harry?" küsisin vaikselt. Poiss oli kohe püsti ja vaatas mind. "Cassy?" ksüs ta. "Ei, sinu vanaema Eve!" pomisesin vihaselt. Ta jooksis minu ja tibu poole ning haaras meid oma sooja õrna embusesse. "Kallis!" lausus ta vaikselt. "Ma ei ole su kallis!" laususin vihaselt ja eemdaldusin tast. "Miks sa siin oled?" küsis ta siis ja võttis tüdruku oma sülle. "Niall kurat tekitas süümepiinad, sa olevat teinud mitu enesetapu katset... ja ta ütles, et teab miks sa valisid pere asemel töö, ning ma tahan seda teada!!" laususin ja istusin oma voodisse Harry ja tibu kõrvale. "Cassy, ma tean et ma olen kõige suurem idioot! alustas ta. "Maailmas!" lisasin veel. Ta noogutas ja jätkas: " Ma ei jätnud teid, sest ma ei armasta teid. Ma armastan sind üle kõige ja tibut... Aga, ma teatsin et mina pean oma pere kaitsma, üleval hoidma. Sellepärast ma võtsingi täis koormusega töö, et saaksin võimaldada teile kõike. Viimasel ajal ma nägin et sa olid nii kurb, muutusid ma ei tea kuidagi.. sa ei olnud enam õnnelik ja siis kui sa tahtsid lahutust, ma olin nõus. Ma tahtsin et sa leiaksid endale kellegi, kellega sa oled jälle õnnelik, aga ma ei saanud ju tibu hüljata või no jah. .. See oli nii rumal, ma ei tea mis mul sisse läks. Ma palun väga väga vabandust, Cassy!" Pühkisin oma pisarad. "Harry, raha ei ole oluline. Oluline te me oleksime perena koos, õnnelikud ja ma ei olnud õnnetu. Igakord kui sa tulid, mul hakkas valus, sest ma teatsin et paari päeva pärast me oleme jälle lahus..!" "Vabandust !" lisasin ja kallistasin poissi kõvasti. "Cassy, kas meie vahel on jälle kõik korras?" küsis poiss arglikult. "Paremgi kui korras!" sosistasin ja siis surus poiss oma huuled minu omadele, tibu meie vahel vaid naeris. No tõeline naerupall. "Kas sa tuleksid meiega natukeseks veel Hawaile?" küsisin. "MIs küsimus? Ma järgnen teile maailmaotsa!" lausus ta ja suudles mind uuesti. "Ma teatsin, nad leppisid ära, leppisid ära!" karjus Sannu uksetaga. "Ma tapan su ära!" karjus Harry, mille peale megalt naerma hakkasin, "Paki asjad!" laususin ja juba poiss tuiskas kapi juurde ning toppis spordikotti riideid. Võtsin Marie Elizabethi sülle.

"Ma armastan nii väga sind!" lausus Harry mulle, kui istusime kõik kolmekesi Hawail rannas. "Mina sind ka!" laususin ja tegin poisile väikese musi. "Emme, issi, armastan!" lausus väike plikatirts meie ees. "Aaa, tibu, meie sind ka!" laususime Harryga ühest suust. 

__________________________________________________________________________

Kuidas meeldib? 

Excuse me.. do I know you?Where stories live. Discover now