Ta võttis mu kätest ja mina tema omadest. See oli kaunis hetk. Isegi liiga kaunis. Ta silmist voolas pisar. Ta haaras mu embusesse ja kallistas mind. Mina tegin sama.
Ka tema ei tahtnud mind jätta. Me nutsime seni kuni tuli Rebecca (arst)
kohale ja eemaldas meid üksteise küljest. "Kas haigla on koht armumiseks?" küsis ta kurja pilguga nagu tavaliselt.
See oli viimane päev kui Tomi nägin. Juba järgmine päev saadeti mind Towelsonide juurde kaasas kõigest väike kohver kammi meigi ja paari riide esemega.
