Kell 3 startisime hotelli eest. Me sõitsime linna muuseomidesse. Kesk linna oli hotelli juurest kümme minutit.
Seda aega kasutasin ma, et otsida Bill Ganters'i kohta. Kirjutasin ta nime google'isse. Veebis avas mitu armsat pilti selle nunnu tüübi kohta. Sain ka teada, et tal on FB. Avasin Facbooki ja saatsin kohe sõbraka.
Ma ei teadnud kas see on õige tegu. Ta on ju mind ikkagi öösärgi väel näinud.
Järgmisena saatsin #Lennukisminutagaistunudpoisile sõnumi, kus küsisin ta Facebooki.
Sõnum saabus täpselt siis kui ma autost välja astusin. #Lennukisminutagaistunudpoisi nimi oli Patric Taton. Saatsin ka temale sõbra kutse.
"Emme! Helena mängib telefonis! Mina tahan kaa!!!"
Tundus et Sarah hakkab kohe nutma nii, et pr Towelson andis pisitütrekesele mängida.
Nii palju siis puhkusest.
Ootasime kuni Sarah lõpetas oma poni kammimise ja söötmise mängu, ja asusime uuesti teele.
Külastasime paari New York'i ajaloo muuseomi.
Koju jõudsime alles hilisõhtul, kuid mul polnud kõht tühi. Pole ka ime. Ma sõin ju kaks Hot dog'i.
