You can't have a better tomorrow if you're always thinking about yesterday.

65 5 0
                                    

Istusin akna peal ning vaatasin kärarikast linna.Tundsin külma tuult puhumas vastu mu käevarsi ,tõmbasin pusa rohkem ligemale endale ning ohkasin sügavalt.2 nädalat on möödas sellest mida me Suhoga kuulsime ei mina ega ka tema pole teinud juttu sellest,kuid me mõlemad teame,et mingi aeg me plahvatame ning ei suuda elada enam teadmatuses.Luhan on viimaste päevade jooksul olnud vaid enda toas koos oma uue pruudiga,kusjuures on see 3 pruut tal selle nädala jooksul.Kõigil poistel on villand sellest kuid keegi ei hakka midagi ütlema,kuna keegi ei taha,et ta läheks närvi ning lahkuks siit .Õhtu hämarus oli juba ning kauguses paistis kollakas oranzikas taevas,ma polnud varem midagi nii ilusat näinud.Kuulsin kõrval toast Tao vandumist,arvata oli ,et nüüd oli ta jälle midag tähtsat ära kaotanud nagu alati.Mu toa uks läks lahti ning seal seis Tao vägagi närviliselt ning sammus sisse mu tuppa hakkates otsima midagi.

’’Kus mu laadija on?’’küsis ta ning otsis mu sahtleid läbi,läksin ta juurde ning lükkasin ta eemale enda sahtlist.

’’Kust mina pean teadma, lihtsalt osta uus’’lükkasin riideid sahtlisse tagasi ’’ ja ära käi mu sahtlites kolamas.’’

’’sa tuled minuga poodi siis ’’ lausus ta ning tõmbas käega läbi juuste.Ohkasin ning haarasin jaki voodist ning kõndisin talle järgi.

’’ millise ma võtan?’’küsis ta ning näitas mulle erinevaid laadijaid,vaatasin talle otsa veidike imestunult ning mu kõhul oli oma sõna selle kohta öelda,sest see hakkas korisema.

’’ma tulen tagasi kohe ’’naeratasin ning sasisin ta pead.Kõndisin trepist alla toidupoodi ning haarasin korvi endale,ostsin vajalikud asjad ära ning kõndisin poest välja.

’’Mar!’’kuulsin Tao hüüdmist ,kes jooksis minu poole.Naeratas ning mu pilk langes kahele kabuutsis poisile ,kes seisis eemal seina ääres,üks oli seljaga meie poole ning teine näoga.Ta nägu oli karm ja sellel olid armid,ta mustad juuksed turritasid välja kabuutsi alt ning ta pilk oli jäine.Tao jõudis mu juurde ning haaras mu käest, ta pööras pilgu samadele poistele nagu mina ning ta nägu muutus närviliseks.

’’Lähme’’ sõnas ta ning tiris mind endaga ,tõmbasin käe ära kuna ta haare oli liiga tugev.

’’Miks? Miks viga?’’ vaatasin talle segaduses otsa ning ta näo ilme oli endiselt ärritunud ja kartlik.Pöörasin pilgu tagasi nendele poistele ning nad vaatasid meie poole.Too poiss kes selgaga meie poole oli, oli Luhan.Nad tulid irvitades meie poole,Tao haaras mu käest ning lükkas mu enda selja taha.Luhani silmad olid mustad ning ta pilk oli jäine ja samasugune nagu tollele teisele kalk ja karm.Mu käsi mida Tao hoidis värises ning ma tundsin kuidas hirm mu sees aina kasvas.

’’Mida teie siin teete?’’küsis Luhan ning vaatas Taod,see järel ta pööras pilgu minule ning muigas veidike.

’’Kas me ei või siis enam poodi ka tulla?’’küsis poiss ta käest ning ta hoidis tugevamalt minust kinni,vaatasin Luhani poole ning ta nägu muutus karmimaks.

’’ma pole öelnud ,et te ei või ’’sõnas ta vihaselt ning astus Taole sammu ligemale.

’’Ma ei saa aru mida sa mõtled Luhan,meil on homme esinemine.Sa peaksid praegu olema kodus ja magama kaineks ennast.Sa vead meie kõigi imago ja kuulsuse mutta.’’sõnas Tao talle ning poisi nägu muutus veidike leebemaks.Ta vaatas korra minu poole ning raputas pead siis,ta haaras tolle teise poisi käevarres ning tiris ta endaga meist eemale.Tao haare muutus  lõdvemaks ning ta vaatas mu poole veidike murelikult.

’’On kõik korras?’’küsis ta ning haaras mu enda embusesse.Noogutasin ning hoidsin tagasi pisaraid.

’’Miks ta on selline,Tao’’ pomisesin ta vastas ning pöörasin pilgu Luhani poole,kes meie poole vaatas.

’’Küll sa kunagi teada saad,aga lähme koju nüüd me peame puhkama,sest homme on pikk lend’’naeratas ta ning haaras mu käest.Noogutasin ning toetasin pea veidike Tao vastu.

Istusin õhtul diivani peal Krisi, Lay ning Suhoga, mu pea oli Krisi süles ning jalad üle Lay süle.Vaatasime uut Weekly Idolit ning teised poisid tegid süüa.Luhan polnud ikka veel tagasi tulnud ning ka teised poisid hakkasid muutuma murelikuks.Xiumin oli viimased 30 minutit üritanud talle helistada kuid alati ütles see ,et ta telefon on väljas.

’’Ta ise teab millega riskib’’lausus D.O ning tõstis salati lauale.

’’No jaa aga meie saame ka vastu päid sellepärast,kuidas me seletame homme sealt ,et Luhanit pole kuna ta on narkojoobes ning kurat teab kus’’sõnas Kai ,kes tuli teisest toas välja särgita.Kris hakkas naerma selle peale ning pani käed mu silmade ette.

’’Ära vaata’’muigas ta ning vaatas mulle otsa korraks,pannes käe see järel uuesti silmadele.

’’Kui ta kella 12 pole tagasi helistan ma politseisse’’sõnas Xiumin ning kõndis närviliselt edasi tagasi toas ringi.

’’Tulge sööma nüüd’’sõnas Chen ning tõstis poti lauale,Kris haaras mu sülle ning viis mu laua äärde.Kõik 11 poissi istusid laua taha ning Suho laua otsa, muigasin veidike ning pöörasin pea Sehuni poole,kes parasjasti tõstis endale nuudleid.

’’Kas sa tõstaksid mulle ka?’’küsisin naeratades ning ta vaatas mu poole muiates ning tõstis mulle kuhjaga neid taldrikusse.Olime lõpule jõudnud söömisega ,kui välisuks läks lahti ning ukse peal seisis Luhan tuikudes,ta nägu oli verine ning ta riided olid verised.

’’ Ma olen..’’järgmisel hetkel käis kõik nii kiiresti, luhan oli pikali maas koridoris ning poisis jooksid ta juurde,mina vaid istusin shokis laua taga ning vaatasin seda kõike pealt.Nägin läbi pisarate häguselt noort tüdrukut seisma Luhani selja taga,ta oli üleni must ning  ta nägu oli kriimus.Pühkisin pisarad ära ning läksin ta juurde,Sehun kes oli ennem Luhani kõrval oli nüüd sama tüdruku juures.

’’Kes see on?’’küsisin sosinal poisilt,ta kehitas õlgu ning aitas tüdruku kööki.

’’Sa tahad süüa kindlasti, söö ja siis räägi meile kes sa oled ’’sõnas Sehun talle ning tõstis talle süüa.Pöörasin pilgu teistele ning nad tassisid Luhanit magamistuppa,istusin Sehuni kõrvale ning vaatasime kuidas tüdruk sööb,ta oli näljas kuna ta sõi nagu loom,viimase kui toidu raasu ära laua pealt.

’’mis su nimi on?’’küsis Kris kes tuli teistest toas välja ning nõjatus külmkapi vastu.

’’Kacheu ’’sõnas tüdruk vaikselt ning vaatas arglikult poisi poole.Kris noogutas vaid vastuseks ning vaatas minu ja Sehuni poole segaduses ilmel.

’’Kust sa Luhanit tead?’’küsisin ning kallasin mahla talle ,ulatades klaasi mahlaga talle.

’’ Ma olin enne prügikasti juures ning ta tuli sinna .Ta nägu oli verine ning riided ka ,küsisin ta käest ,mis juhtus ning kus ta elab ning ta juhatas mu siia.Ta ütles ,et te olevat tema bändiliikmed’’seletas tüdruk ning vaatas meid..

Korean Mentors.Where stories live. Discover now