Lõpuks otsutasid poisid siiski Tao kasuks ning Luhan läks vihasena nendega kaasa poodi.Istusime köögilaua taga Taoga ning sõime pitsat.Vaatasin mõtlikult eemale ning Tao võttis mu taldrikult pitsatüki ning sõi ära selle muiates.
’’ YA’’sõnasin ärritunult
’’Mida?’’küsis ta muiates ning tegi süütu näo.
’’Pole aus’’pomisesin ning vaatasin ta poole.
’’Sa poleks nii või naa ära söönud ’’naeris ta kergelt ning vaatas mulle otsa.
’’Oleksin’’valetasin,et muuta ta enesetunnet halvemaks.
’’Ei,sa ei oleks.Ma tean,et sa ütled seda vaid seepärast,et mulle süümekaid tekitada’’
’’Ei’’
’’Mida iganes’’ta pööritas silmi ning neelas alla mu pitsa.Muigasin õelalt ning võtsin Tao cola ning hakkasin jooma seda.Külm vedelik voolas mu kõrist alla muutes mu enesetunde paremaks.
’’YA!’’lausus ta.
’’Nii juhtub,kui sa võtad mu pitsa’’ütlesin.Ta vaatas mind surmava pilguga aga see lõppes naermisega.Taol on kõige naljakam naer üldse.
Korraga läks välisuks lahti ning Luhan astus sisse ning vaatas meie poole.Ma tundsin oma südame tuksumist kiirenemas.Mis tal on selline mõju mu peale?Ma üritasin olla rahulik agas see ei õnnestunud.Mu jalad hakkasid värisema iseenesest nagu nad tahaksid püsti tõusta ja tema juurde minna.
’’Douche’’köhatas Tao,Luhan vaatas ta poole veidike ärritunult.Ma üritasin küsida Taolt,miks ta ei salli Luhanit.
’’Miks sa vihkad teda?’’
’’See on pikk jutt’’vastas ta.
’’Mul on aega’’sõnasin.
’’Usu mind,sa ei taha teada’’ma teadsin,et see on vale.Ohkasin,võib-olla kunagi ma saan teda aga selle päevani ma tüütan teda.
Ma tundsin tunnet,et ma peaksin Luhaniga rääkima minema.Äkki tema ütleb midagi.Ära tee seda Mar.Lõpuks,kui ma taipasin seda olid mu jalad kandnud mind tema tuppa.Ta oli peegli ees ning sättis lipsu.Seisin ukse peal ning vaatasin teda.Ma hammustasin huulde närviliselt, koputasin uksele,et rääkida temaga.
’’Mida sa tahad?’’küsis ta ning vaatas mu poole.Neelatasin ning vaatasin närviliselt talle otsa.
’’Rääkida’’naeratasin õrnalt,ta pani tagi selga omale ning kõndis minu suunas.
’’Mul pole aega.Ma lähen välja’’sõnas ta kalglilt ning kõndis minust mööda nügides mind.
’’Luhan…’’sõnasin kuid ta kõndis välisuksest välja.
Istusin õhtul Tao,Lay ja Krisiga elutoas diivanil ning vaatasime Running Mani.
’’Teate te seda tunnet?’’vaatasin nende poole ’’ seda tunnet,et sa loodad kellegi tähelepanu saada aga te ei saa seda?’’ küsisin.
’’Sa mõtled seda kui sulle meeldib keegi aga sa tunned nagu ta ei näeks sind?’’vaatasin Krisi poole.’’kui aus olla siis ei.’’vastas ta ausalt’’ mul pole ammu juba kedagi olnud.’’
’’Kui ta sind ei märka,ei ole ta väärt sind’’sõnas Lay.
’’Kes see on?’’küsis Tao.
’’Mis kes?’’kortsutasin kulmu.
’’Kes see on?See poiss?Kes see on?’’
Kortsutasin uuesti kulmu.
