Alexi pov
Nii kui Caithlin Clairega klassi sisenesid, vaatasin nende poole.
Caithlinil oli suu juures punane ning kindlasti oli verd just tulnud.
Õpetaja küsis, mis temaga juhtus.
"Sain uksega pihta.", vastas Caithlin.
Ta valetas. Ma olen selles kindel. Küsisin talt peale tundi, aga ta valetas edasi ning jooksis minema.
Otsustasin siis tema juurde minna.
Pagan, ma ei tea, kus ta elab.
Lõpuks aga ikkagi sain ning sõitsin sinna. Kell oli umbes seitse.
Koputasin uksele ning ootasin.
Mõne sekundi pärast avati uks.
Arvasin, et avama tuleb ta ema või isa, aga tuli tema ise.
Ongi vast parem.
"Tere Caithlin.", ütlesin.
Ta oli väga üllatunud.
Caithlini pov
Ma olin šokis. Kuidas ta teab, kus ma elan. Kas ta on mind jällitanud või?
"Kust sa teadsid, kus ma elan?", küsisin lõpuks.
"Sain. See pole tähtis. Meil on vaja rääkida.", vastas ta.
"Millest?", küsisin.
"Sellest, mis juhtus. Ja ma ei taha kuulda valesid. Kas lased mu äkki sisse?", küsis ta.
"Tule edasi.", vastasin ning lasin ta mööda.
Ta vaatas mu maja nagu näeks esimest korda maja.
"Kas su vanemaid polegi kodus või?", küsis ta.
"Ei.", vastasin lühidalt.
Ma ei tahtnud, et ta süüviks sellesse teemasse.
"Istu. Soovid midagi juua?", küsisin.
Ma ei tea miks ma temaga viisakas olen.
"Ei aitäh.", vastas ta ning istus diivanile.
"Millest sa siis rääkida tahad?", küsisin.
Nagunii mu näoga juhtunust.
"Sellest, mis su näoga juhtus.", vastas ta.
No mida ma ütlesin.
"Ma ütlesin juba, et sain uksega pihta.", ütlesin.
"See on vale. Räägi tõtt.", ütles ta.
"Läksin vetsu ning kui ukse juurde jõudsin, avanes uks nii järsult, et sain sellega pihta. Ongi kõik.", ütlesin.
"Lõpeta. Seda ei teinud uks, vaid inimene.", ütles ta.
"Ma ei saa aru, miks sa nii väga seda teada tahad. See pole sinu asi ju.", ütlesin.
"Kas Jordan tegi seda?", küsis ta.
"Ja kui tegigi. Mis siis?", ütlesin tugitoolilt püsti tõustes.
"Seda ma arvasin. Miks sa õpetajale tõtt ei öelnud?", küsis ta.
"Pole mõtet. Ma ei taha topelt tagasi saada.", vastasin.
"Ta peab karistama saama.", ütles ta.
"Küll ta saab. Kas see on kõik?", küsisin.
"Mis mõttes?", küsis ta.
"Ma olen väsinud ning mul on vaja tõlge ära teha.", vastasin.
"Olgu. Ma lähen. Aga see asi nii ei jää.", ütles ta ning lahkus.
Ma olin segaduses. Miks ta nii palju pärib selle kohta? Miks ma teda äkki nii palju
huvitan? Tal enda elu polegi või?
Siin siis uus osa. Nüüd ka Alexi vaatenurgast natuke.
Loodan, et meeldis.
YOU ARE READING
I'm broken (eesti keeles)
Teen Fiction"Ma olen katki ja nii see jääbki." Aasta tagasi tapeti mu vanemad ja mina oleksin olnud järgmine. Ma pääsesin. Õnneks. Möödas on aasta, aga ma pole veel üle saanud. Ma olen üksi. Mul pole kedagi, peale oma parima sõbranna. Tänu temale olen ma veel...
