Caithlini pov
Lõpetasin pannkookide tegemise. Alex veel koristas.
"Kas aitan?", küsisin.
"Pole vaja.", vastas ta.
Ta hakkas kaussi ära panema kui libises ning kukkus istukile.
Õnneks kauss jäi terveks.
"Tundub, et ikka vajad abi.", ütlesin naeru kinni hoides.
Läksin tema juurde ja võtsin kausi ja panin selle kappi.
"Kõik korras?", küsisin.
"Jah.", vastas ta püsti tõustes.
Koristasime siis koos köögi ära ja hakkasime sööma.
"Palun veel kord vabandust, et su köögi segamini ajasin.", ütles ta.
Ma olin üllatunud, et ta vabandas. Olin kogu aeg kindel, sellest ajast saadik kui teda nägin, et ta on ülbe ja ennast täis. Ja selline inimene vabandab?
"Pole midagi. Sai koristatud ju.", ütlesin.
Kui lõpetasime söömise, läksin oma tuppa ja vahetasin riided. Valmis sain siis läksin alla. Alex seisis välisukse juures.
"Ma lähen koju ja vahetan ka riided. Aitäh, et aitasid mind ja lubasid mul siin ööbida.", ütles ta.
"Sa ei pea tänama. Kuidas sul muidu on?", küsisin.
"Normaalne. Ei valuta enam. Head aega. Koolis näeme. Täna on bioloogia ka.", vastas ta.
"Ahah. Head aega.", ütlesin.
Siis ta lahkus.
Vaatasin kella, mis oli pool kaheksa.
Helistasin Clairele ja kutsusin ta endale järele.
Umbes seitsme minuti pärast oli ta kohal ning läksime kooli.
"Kuidas läks?", küsis ta, kui olin autosse istunud.
"Esmalt öeldakse tere ikka. Mida sa mõtled?", küsisin.
"Tere. Alex oli sinu juures.", vastas ta.
"Normaalselt. Ta ei olnudki ülbe. Ja ta teab mu va emate kohta tõtt.", ütlesin.
"Mida?!!?", ütles ta üllatunult.
Siin siis uus osa. Loodan, et meeldis. Suur tänu @ermanne 'le, et kommenteerisid. Oli suur üllatus mulle. Suur suur aitäh. :)
KAMU SEDANG MEMBACA
I'm broken (eesti keeles)
Fiksi Remaja"Ma olen katki ja nii see jääbki." Aasta tagasi tapeti mu vanemad ja mina oleksin olnud järgmine. Ma pääsesin. Õnneks. Möödas on aasta, aga ma pole veel üle saanud. Ma olen üksi. Mul pole kedagi, peale oma parima sõbranna. Tänu temale olen ma veel...
