2. osa

385 30 1
                                    

Caithlini pov

"Miks sa arvad, et ta on ülbe?", küsis Claire. Me olime just saanud oma tellimused kätte.
Võtsin ühe sõõmu enne kui midagi ütlesin.
"No mulle tundub nii. Vaata, kuidas ta käitus ja tema hoiak on juba selline.", vastasin.
"Aga ikkagi. Ta on kena ja seda ei saa eitada. Ja kus hundist räägid.", ütles ta.
Vaatasin ka siis selja taha.
Starbucksi sisenes Alex.
"Sa oled nõid.", ütlesin.
"Mida ma nüüd tegin?", küsis Claire.
"Sa nõidusid ta siia.", vastasin.
"Sa tead, et ma pole nõid. Ja muide, ta vaatab meid.", ütles ta.
"Ära jõllita siis vastu.", ütlesin.
Jõin oma latte ära ja sõin saiakese ära. Ka Claire lõpetas ning siis lahkusime.
Jõudsime autoni kui Claire rääkima hakkas.
"Kus see ime, et ta meiega rääkima ei tulnud.", ütles ta.
"Miks ta peaks? Ma ütlesin, et ta on ülbe.", ütlesin.
Istusime autosse ning sõitsime minu juurde.

"Homme hommikul näeme.", ütles Claire, kui minu maja ette jõudsime.
"Homme näeme.", ütlesin.
Sisenesin siis majja. Pakkisin koolikoti ära ning siis vahetasin riided. Lõpetatud, siis läksin alla ja panin teleka käima. Otsustasin hakata Pretty little liars'it vaatama.
Jõudsin just poole peale kui mu telefon tegi häält. Võtsin selle kätte ja vaatasin. Mul oli facebooki teade tulnud. Otsustasin seda hetkel eirata ja oma sarja edasi vaadata.
Kui esimene osa vaadatud sai, siis alles vaatasin, mis teade see oli.
Mulle oli sõbrakutse tulnud. Ime! Ei tea kellelt? Avasin selle  ning siis kohkusin. Sõbrakutse oli tulnud Alex Lightilt. Mõtlesin tükk aega, kas vastu võtta või mitte. Lõpuks võtsin vastu.
Vaatasin sarja siis edasi.
Terve õhtu põhimõtteliselt vaatasin seda Pretty little liars'it.
Kell kümme otsustasin minna magama.

Hommik

Peale äratust tegin iga hommikused toimetused ära ning siis läksin kapi juurde. Panin selga tume sinised teksad, valge pluusi ja musta jaki. Kammisin juuksed ning võtsin koti ja läksin kööki endale süüa tegema. Tegin endale kiirkaerahelbe putru. Sain just söödud, kui kuulsin uksele koputust. Panin kausi kraanikaussi ning läksin avama. Seal oli Claire.
"Ma kohe tulen.", ütlesin.
"Tere hommikust sullegi.", ütles ta.
"Hommik.", ütlesin.
Lasin ta siis sisse. Pesin ruttu kausi ning siis võtsin koti ning hakkasime minema.
"Mis esimene tund on?", küsisin.
"Matemaatika.", vastas Claire.
"Yes.", ütlesin.
"Ma ei saa ikka veel aru, kuidas sulle saab matemaatika meeldida.", ütles ta.
"Ma ei tea. Ausalt ei tea. Ma saan sellest aru ja mulle meeldivad arvud.", ütlesin.
"Mida iganes.", ütles Claire silmi pööritades.
Jõudsimegi kooli. Umbes kümne minuti pärast peaks kell tundi minema. Läksime kappide juurde ning siis klassi. Palju õpilasi veel polnud.
"Tere.", ütlesin õpetajale.
"Tere.", ütles ta vastu.
Mul oligi õigus. Kümne minuti pärast lõi kell.
Õpetaja alustas tunniga. Tunni algusest oli juba möödas juba kümme minutit, klassiuks avanes ja sisse astus Alex.
"Vabandust, et hilinesin.", ütles ta.
"Tere hommikust. Loodame, et see on viimane kord.", ütles õpetaja.
Alex noogutas ainult ja istus klassi taha nurka maha. Õpetaja jätkas oma tunniga.

Siin siis uus osa. Loodan, et meeldis. Avaldage oma arvamust.

I'm broken (eesti keeles)Tempat cerita menjadi hidup. Temukan sekarang