Something Great // h.s // ee // pausil

4.osa

,,Miks mina?" ütlesin sosinal ja lastes paaril pisaral voolata üle mu põskede.

Olin juba peaaegu unustanud, et Harry siin on. Pühkisin kiirelt pisarad ja tõusin püsti.

,,Kas sinuga on kõik korras?" küsis pealt vaadanud Harry.

,,Jah, kõik on täiesti korras!" vastasin kiirelt ja hakkasin kooli väljapääsu poole liikuma, ma ei kavatse täna kauemaks kooli jääda.

Õnneks ma polnud jakki garderoobi viinud. Koolimajast välja jõudes tundsin väikest kergendust, et sealt klassist minema sain praegu.

,,Oota nüüd!" kuulsin Harryt enda selja taga hüüdmas.

Peatusin ja keerasin ennast ümber.

,,Mis sa tahad?" küsisin tüdinenult.

,,Sa ju ei pea sellepärast kohe koolist jalga laskma!" ütles Harry.

,,Aga miks ka mitte?" küsisin kulmu kortsutades.

,,Kui sa lahkud, siis on neil põhjust sind edasi kiusata ja ei jätagi sind rahule." seletas Harry, üritades mind ümber veenda.

,,Mida sina ka sellest tead! Jäta mind lihtsalt rahule!" nähvasin kurjalt Harryle ja sammusin edasi, lootes et ta ei järgne mulle.

,,Ma üritan sind ainult aidata ju!" ütles Harry haarates mu käest.

,,Mul pole POPULAARSUS ise abi vaja!" ütlesin kurjalt rõhutades sõna populaarsus.

Tõmbasin oma käe ta haardest lahti ja kõndisin vihaselt edasi jättes Harry üksinda sinna seisma. Ma olen täiesti tavaline mõtetu tüdruk, keda mõnitatakse ja siis tuleb Harry, kes tunneb muret minu elust! Mul pole kellegi kaastunnet ega abi vaja, ERITI mingi kooli populaarsema inimese kaastunnet. Terve kodutee mõtlesin sellest, kuni jõudsin lõpuks oma maja värava ette. Lükkasin kriuksuva värava lahti ja kõndisin mornilt ukse poole. Keerasin võtmega ukse lahti ja astusin sisse ning suundusin koheselt vannitoa poole. Tõstsin kotist õpikud välja ja üritasin seejärel kotti kuidagi puhtaks saada, aga see oli juba liiga rikutud. Ohkasin kergelt ja vaatasin kuidas on mu õpikutega lood. Õnneks suutsin oma õpikud päästa, selle eest pean ma oma ema tänama, et tal oli viitsimist neile paberid ümber panna. Võtsin oma õpikud ja suundusin seejärel kööki, et seal midagi endale hamba alla pista. Võtsin külmikust mahla ja kapist klaasi. Kallasin klaasi sisse mahla ning otsisin kapist saia ja Nutella purgi välja. Tegin endale paar Nutella saia ja istusin siis laua taha neid sööma hakates. Otsisin taskust oma telefoni, et emale helistada. Valisin ta numbri ja juba peale teist kutsumist võttis ta vastu.

Ema: ,,Hallo!"

Mina: ,,Tsau emps, Tes siin!

Ema: ,, Kullake, miks sa koolis pole?" küsis ema murelikult. 

Mina: ,,Mul hakkas paha ja ma tulin ära koolist." vastasin valetades emale.

Ema:,,Kas ma pean koju tulema?" küsis ema.

Mina: ,,Ei pole vaja, ma saan hakkama!" ütlesin emle.

Ema: ,,Okei, aga ma helistan kooli ja ütlen, et sul paha olla"

Mina: ,,Okei, tänan emps!" 

Ema: ,,Hoia ennast Tes ja tee endale midagi süüa!" ütles ema.

Mina: ,,Jaa ma teen seda emps! Tsau praegu siis, õhtul näeme!" 

Ema: ,,Tsau Tes!" ütles ema ja lõpetas kõne.

Kugistasin juba viimast saia alla ja otsustasin seejärel oma tuppa minna. Olin juba üles minemas, kui keegi lasi uksekella. Kes kurat nii vara tülitab? kindlasti jälle mu ema sõbranna kes on unustanud, et mu ema tööl käib mõtlesin torisedes ukse poole minnes. Avasin ukse öeldes
,,Mu ema pole kahjuks kodus, ta on tööl."
kui avastasin, et ukse taga seisab hoopis Harry.

________________________________________________________________

Sorry, kui nii lühike tuli, aga ma tahtsin veel ühe osa kiirelt teha :) Loodan, et see osagi meeldib teile, kes te loete seda :)

Comment/VOTE:*

Tsau ja järgmise osani siis! :*

Elina xx