Something Great // h.s // ee // pausil

5.osa

,,Ega ma ei tulnudki su ema juurde." ütles Harry naeratus näol.

,,Kas sa jälitad mind või?!" küsisin talt mitte vastates ta eelmisele lausele.

,,Ei...noh praegu jah, sest ma pean sinuga rääkima." vastas Harry kokutades.

,,Mul pole sinuga millestki rääkida!" vastasin talle tüdinenult.

,,Head aega!" ütlesin kurjalt ja hakkasin ust kinni panema, aga Harry pani oma jala ukse vahele.

,,Oota nüüd!" ütles Harry.

,,Mis sul veel vaja on?!" küsisin talle otsa vaadates.

,,Ma tahtsin küsida, et kuidas su kotiga on ja õpikutega?" küsis Harry küsivalt otsa vaadates.

,,Kotist ei saa enam asja, aga õpikud suutsin päästa.'' rääkisin talle tüdinenult.

,,Okei, vähemalt seegi hea!'' ütles Harry ja lasi väikse ohke välja.

,,Kas nüüd on kõik?'' küsisin noormehelt.

,,No jah, nüüd vähemalt tean, et asjade korras sul!'' ütles Harry ja tõi nähtavale särava naeratuse oma suul.

,,Okei, ma jätan su nüüd rahule!'' ütles Harry ja kõndis paariastmelisest trepist alla värava poole.

,,Jajah.'' ütlesin omaette pobisedes ja hakkasin ust kinni panema.

,,Oot...kas sa ütleksid mulle mis su nimi on?'' küsis Harry kannapealt end ringi pöörates ja minu otsa vaadates.

Eino tõesti!...kas ta ei kavatsegi mind rahule jätta!? Arghh.

,,Mis sa selle nimega peale siis hakkad?'' küsisin ülbelt.

,,Midagi, lihtsalt tahan teada, mis mu klassiõe nimi on.'' vastas Harry mu küsimusele.

,,Okei...mu nimi on Tessa!'' vastasin järjekordsel tüdinenul toonil, sest mul polnud üldse tahtmist temaga rääkida.

,,Ilus nimi!'' ütles Harry naeratades ja kõndis nüüd värava poole.

,,Tänan!'' ütlesin vaikselt omaette ja astusin tuppa tagasi sulgedes endajärel ukse.

Kõndisin aeglaselt trepist üles oma toa poole, sinna jõudes vajusin ma väsinult voodile pikali. Mida sellel Harryl vaja on? Ise on kooli populaarsus ja siis üritab olla minusuguse vastu sõbralik...Miks ta aitab mind ja muretseb?! Ma pole tema jaoks keegi, lihtsalt üritab midagi mõtlesin mõtteis. Kuna kell oli ka vähe, siis otsustasin, et tukastan väheke enne kui õppima hakkan.

*

*

*

Ärkasin selle peale, et olin kuulnud ema hüüdmist. Ajasin ennast väsinult voodist üles ja otsustasin alla minna, äkki oli emal midagi tähtsat öelda. Kööki jõudes sain teada, et ta oli mind ainult sööma kutsunud. No õnneks mul polnudki enam und. Istusin laua taha ja asusin sööma pitsa kallal, mis ema oli natuke aega tagasi tellinud, kuna ta ise ei viitsinud täna süüa teha. Vabanduseks tõi muidugi selle, et ta on tööst väsinud tänaseks. Sõin oma kolmandat pitsaviilu, kuniks rohkem sisse ei mahtunud. Jamh ma tean, et söön vähe, aga ma saan sellest kõhu täis. Otsustasin minna nüüd peale söömist jalutama, kuna ma polegi veel jõudnud sellise pilguga Londoni linna vaadata.

,,Emps, ma lähen natukeseks jalutama.'' ütlesin emale ja jalutasin koridori poole.

,,Selge, aga vaata et sa hilja peale ei jää Tes!'' hüüdis ema köögist.

Tõmbasin oma veidike kulunud tennised jalga ja nahktagi selga ning olingi minekuvalmis.

,,Ma lähen!'' hüüdsin enne, kui olin uksest välja astunud.