2.osa - Esimesed probleemid

984 83 9
                                    



Seisin seal klassi ees üritades midagi enda kohta öelda, aga mul lihtsalt ei tulnud midagi suust. Lõpuks katkestas jälle vaikuse mu tulevane klassivend.

,,Kui kaua sa kavatsed seal klassi ees muneda?"

Selle kuuldu peale hakkasid kõik klassis naerma, mis tegi mu muidugi veel närvilisemaks. Saatsin talle jälle põlastavaid pilke, kuid otsustasin, et avan siiski oma suu ja tutvustan ennast natuke.

,,Tere, minu nimi on Tessa Mills ja ma tulin siia kooli Eestist.''

See oli praegu ainuke, mis mulle pähe tuli. Vaatasin õpetaja poole, lootes et ta lubab mul lõpuks kohale istuda. Õnneks ta isegi imekombel lubas minna. Tavaliselt, kui ma olen uude kooli läinud, küsivad õpetajad miljoneid küsimusi klassi ees ja see ei meeldi mulle üldse aga nagu näha siis siin on õpetajad teistsugused. Kõndisin kiirelt oma pingi poole, kui järsku avastasin ennast põrandalt pikali olevat. Terve klass oli naerma hakanud, minu ees olev tüdruk oli pannud oma arvates kogemata mulle jala ette. Ma vihkasin selliseid asju, kui juhtub "kogemata". Ajasin ennast püsti, tundes kuidas ma näost punaseks lähen ja kiirustasin siis oma koha peale. Eesti keele tund kestis peale seda insitenti üsna rahulikult väljaarvatud mõned paberlennukid, mis lõpetasid maandumise minu peas ja laual. Mu kannatus katkes, kui olin saanud juba viienda paberlennukiga mööda pead. Tõusin lihtsalt keset tundi laua äärest püsti ja kõndisin selle poisi laua ette käed puusas.

,,Mida sa õige endast mõtled?'' ütlesin vihaselt talle otsa vaadates.

Sellel poisil kadus see naeruirve näolt.

,,Oo keegi sai kurjaks! Ei midagi ei mõtle!'' vastas see poiss mulle ja naeris ainult minu üle.

,,Kurat mis teil kõigil viga on?! Ma pole teile midagi teinud ja juba te rikute mu esimest koolipäeva!'' karjusin ma kõigile üle klassi.

,,Tessa Mills, lõpeta kohe ära ja istu oma kohale! Pärast tunde direktori kabinetti!'' ütles õpetaja vihaselt mulle.

Keerasin kannapealt ümber ja suundusin oma kohale, sinna jõudes lasin suure ohke välja. Tes, sa poleks pidand enesekontrolli kaotama! ütlesin mõttes endale. Pärast seda oli klassis täielik vaikus ja kord. Lõpuks helises ka tund vahetundi. Ohkasin kergendunult, et saan siit klassist lõpuks minema koridori. Võtsin kotist järgmise tunni asjad ja panin lauale, seejärel võtsin telefoni koos kõrvaklappidega ja suundusin klassist välja. Klassist väljas olles jäin seisma ja vaatasin kas kuskil on vaba aknalauda kuhu istuda. Õnneks oli kohe esimene ettejuhtuv aknalaud vaba. Kõndisin kiirelt sinna ja istusin aknalauale vaadates algul aknast välja. Ühendasin kõrvaklapid telefoniga ja panin muusika käima. Klappe kõrva pannes sulgesin ma silmad, et mõelda rahulikult asjade üle. Ma teen seda alati, kui mul on midagi halvasti läinud või lihtsalt pole tuju. Ja tänu kiusamisele ja mõnitamisele  teen ma seda vägagi tihti. Muusika aitab mul mõelda arusaamatused ja mõtted selgeks ja see aitab ka mu südamevalu leevendada, kus on paljud inimesed oma mõnitamistega haiget teinud. Kuulasin muusikat, kuni tundsin kuidas keegi müksas mind tugevalt. Ma juba aimasin kes see olla võib. Avasin silmad ja võtsin kõrvaklapid peast samal ajal küsides ,,Mida sa tahad?''

See oli mu klassivend, kelle nime ma isegi veel ei tea.

,,Seda tahan, et sa ei püsi siin koolis kaua...meie klass ei lase kõiki uustulnukaid klassi, vaid ajame nad minema siit koolist!'' ütles ta mulle üsna mürgiselt.

,,Miks sa ei võiks mind lihtsalt rahule jätta, ma pole sulle midagi teinud!'' ütlesin talle vihaselt, sest mulle tõesti ei meeldi sellised jobud nagu seda on mu nõme klassivend.

Ta hakkas mulle midagi ütlema, kuni lõpuks kutsus keegi teda ja see peatas ta.

,,See asi pole veel läbi!'' ütles ta mulle kaugenedes minust.

See Londonisse kolimine polnud üldse hea idee, siin uues koolis jätkatakse samas vaimus, nagu Eestiski. Ma ei saa ju enam koguaeg koole vahetada...loodan lihtsalt,et äkki lõpetavad ükskord mu kiusamise. Sain teada, et mu klassivenna nimi on Ryan. Mu mõtlemist segas kella helisemine, mis tähendab et tund algab. Kõndisin aeglaselt klassi ja istusin oma kohale.

***

Lõppes viimane tund, milleks oli jälle eesti keel. Kella helisedes jooksid kõik juba suure kiiruga klassist  välja. Mina olin veel ainuke, kes oli klassi jäänud. Panin oma asjad kokku ja pidin minema oma õpetajaga direktori juurde hommikuse insitendi pärast. Direktori kabineti taha jõudes ohkasin vaikselt ning astusin seejärel sisse. Pidin seal veetma tervelt 45 minutit, et kuulata direktori moraali  sellest kuidas tuleb koolis käituda ja rääkima oma klassikaaslastega. Peale pikka juttu, mida ma põhimõtteliselt üldse ei kuulanud, kuna mu mõtted olid juba kodus omadega. Vastasin ainult direktorile
,,Jaa, ma järgmine kord talitsen ennast.''
ning võisin seejärel lahkuda siit koolist. Kõndisin kiirel sammul garderoobi ja tõmbasin endale nahktagi selga sealt ning lahkusin koolimajast. Teel koju mõtlesin sellest, et kuidas ma JÄLLE sellise klassi endale sain ja muidugi sellest, kui suure peapesu ma oma ema käest saan, sest direktor lubas mu emale helistada ja see ei tõota üldse head. Kodu värava taha jõudes nägin, et ema pole veel õnneks kodus. Kõndisin välisukseni ja hakkasin kotist võtmeid otsima, et uksest sisse saaks. Leidsin pika sorimise peale võtmed kuskilt kotipõhjast, mille pärast pidin ma oma pooled õpikud kotist välja tõstma. Toppisin tüdinenult asjad kotti tagasi ja avasin siis võtmega ukse. Koridori jõudes tõmbasin tennised jalast ja viskasin koti esikus olevasse nurka ning suundusin seejärel kööki, kuna mul oli kõht tühi. Avasin külmiku ja võtsin sealt kohukese ja laua pealt ühe õuna. Kõndisin seejärel oma tuppa, viskudes voodi peale pikali. Mõtlesin tänasest katastroofilisest päevast nagu oli iga teinegi päev mul Eestis. Mõni minut hiljem kuulsin välisukse sulgumist, mis tähendas et mu ema oli koju jõudnud.

,,Tessa!'' hüüdis ema üsna vihase häälega.

Neelatasin raskelt ja otsustasin siiski, et lähen alla.

__________________________________________________

Teie kauaoodatud uus osa! :) Loodan, et seegi osa meeldib teile, ei teeks ka paha kommentaar ja ,,vote,, kui osa meeldis. Ma muidugi ei käsi, aga lihtsalt te teete mind nendega õnnelikuks! :) Tsau ja olge mõnsad! :)  Elina xx

Something Great // h.s // ee // pausilOpowieści tętniące życiem. Odkryj je teraz