Something Great // h.s // ee // pausil

10.osa - Sest sa ei meeldi mulle!

Sättisin seljas oma mantlit. Võtsin oma koti ja lahkusin palatist. Haiglast välja jõudes jäin ma seisma. ,,Saad sa homme ise koju?'' kordasin ema küsimust oma peas, mis ta eile öelnud oli. Muidugi ei tahtnud ma taksoga koju sõita, otsustasin jalutada. Olles kõndinud juba viisteist minutit, sain aru kui vale otsuse ma tegin. Tundsin kuidas tuul puhus läbi mu tühja varruka sisse, kus oleks pidanud käsi olema. Võdistasin külmast oma õlgu. Olenemata kui külm mul oli praegu, otsustasin siiski edasi kõndida ja nii kiiresti kui võimalik koju jõuda.

,,Tessa!'' kuulsin kedagi ütlemas oma nime.

Jäin seisma ja vaatasin ringi. Kuulsin uuesti oma nime, mis tuli otse üle tee olevast autost. Vaatasin sinna suunas ja nägin seal Harryt. Agh see veel puudus! Kõndisin võimalikult kiirelt edasi ega vaadanud rohkem oma selja taha. Olin keeranud kõrvaltänavasse lootes, et Harry kaotas mu silmist. Võtsin nüüd ka kõnnitempo aeglasemaks. See Harry on koguaeg seal, kus mina. Uh kas ta jälitab mind? mõtlesin endamisi. Minu mõtteid segas auto, mis sõitis minu kõrval samas tempos. Seejärel lasti autoklaas alla, kust vaatas Harry mulle otsa.

,,Tessa'' ütles Harry.

,,Mida sa tahad?'' küsisin kurjalt enda ees olevat kõnniteed põrnitsedes.

,,Miks sa nii käitud?'' küsis Harry.

,,Sest sa ei meeldi mulle!'' ütlesin talle otsa vaadates.

Peale seda lauset kõndisin lihtsalt edasi, kuuldes eemal taga kuidas auto seisma jäi. Ma ei saanudki palju kõndida, sest mind peatas Harry isiklikult.

,,Jäta mind ükskord juba rahule!'' ütlesin vihaselt.

,,Tessa, ma tahan ju sind ainult aidata.'' vastas kutt.

,,Mul pole su abi vaja ja sa tead seda väga hästi!'' seletasin.

,,Luba mul vähemalt sind koju viia, sa lausa värised külmast.'' lausus Harry.

,,Miks peaks?'' küsisin ülbelt.

,,Ma parem külmun, kui tulen sinuga.''

,,Ma ei lase sind enne lahti, kui sa tuled ja istud autosse.'' ähvardas Harry.

Ohkasin vaid sellepeale.

,,Okei olen nõus!'' vastasin vastutahtmist, sest mul oli tõesti väga külm.

Kõndisin autoni, kus Harry avas mulle ukse ning ise istus rooli. Ohkasin jälle ja pöörasin pea akna poole, jäädes vaatama sealt välja. Tundsin kuidas ta mind vahete vahel jälgib.

,,Kuidas su käega on?'' küsis Harry, et vaikust katkestada meie vahel.

,,Tegelikult on mul sõrmeluud katki.'' seletasin tuimalt, mitte tema poole keerates pead.

,,Aga kuidas siis nendega on?'' küsis ta uuesti veidi kohmakalt.

,,Valutavad.'' vastasin talle napisõnaliselt.

Peale seda tekkis uuesti vaikus, mis meeldis mulle muidugi paremini, sest mina ei taha temaga rääkida.

,,Mis saab sinu kiusamisest koolis?'' küsis kutt, mis oli minu jaoks väga ootamatu.

,,Midagi ei saa, asi jääb nii nagu on.'' vastasin.

,,Sa ei saa asja nii jätta.'' ütles Harry.

,,Saan ikka küll!'' vaidlesin vastu, sest ma teen asja ainult hullemaks, kui kuskilt abi saan kiusamise vastu.

Kuulsin kuti ohkamist ainult sellepeale. Peale seda sõitsime täielikus vaikuses kuni minu majani. Astusin autost välja ütlematagi aitäh talle, et mu ära tõi. Pealegi ma tulin vastutahtmist auto peale nii, et ta ei vääri seda sõna. Kõndisin aiast sisse kuni välisukseni. Asetasin oma koti trepile, sest ühe käega on raske kotist võtit leida. Leidsin võtme õnneks kohe üles, avasin ukse ja astusin koridori, sulgedes ukse enda järel. Panin koti esikus olevale toolile. Võtsin mantli seljast ja panin varna ning tõmbasin ka kuidagi saapad jalast. Sättisin oma juukseid kõrva taha, mis olid silme ette vajunud. Lonkisin trepist üles oma tuppa, sinna jõudes potsatasin voodile. Vajusin sinna pikali ja ohkasin.Homme ei ole mingit kooli minemist mõtlesin ja otsustasin laua pealt tuua läpaka. Istusin voodile tagasi rätsep istes avades läpaka kaane. Otsustasin üle pika aja minna Twitterisse, ma pole seal sest saadik käinud, kui siia kolisin Eestist. No ja ega ma väga ei tahtnud ka seal olla, sest mind sõimati ka läbi interneti. Logisin sisse ja nägin, et mul oli väga palju teateid. Imestasin, sest mul ei tohiks olla neid. Vajutasin teadetele ja nägin mida minu kohta oli kirjutatud Ryani ja Jessica poolt, kerisin hiirega ise samal ajal kõike seda lugedes.

@RyanH_: Sa võiksid alla hüpata kuskilt!!

@RyanH_: Sind pole kellegil vaja tõuk!!

@JessicaR: Sa kunagi peeglisse oled vaadanud ah?!

@RyanH_: Lase õhku ennast lits!

@JessicaR: Sure maha tropp!!

Lugesin neid tweete ja ma tundsin kuidas silmad vesiseks muutuvad. See hakkab jälle pihta! lõin läpaka kaane kinni ja puhkesin nutma. Ma lihtsalt ei suuda seda sama teekonda enam läbi elada! Jooksin trepist alla koridori ja tõmbasin oma kulunud tennised jalga. Tormasin seejärel välisuksest välja mitte pannes midagi soojemat peale endale. Jooksin läbi metsa ja peatusin alles ühe suure kõrge hoone ees. Ma olin siin varem käinud, aga mul polnud tahtmist minna sinna kõrgemale, katusele. Tormasin treppidest üles, kuni jõudsin katusele. Peatusin alles seal hingeldades ja hüsteeriliselt nuttes. Vajusin põlvili ja toetasin pea kätele. Külm sügistuul sasis mu juukseid ja tekitas mulle kananaha kätele. Mu elu lõpeb siin, ma ei taha enam nii elada. Tõusin püsti ja kõndisin katuse äärele. Vaatasin korra alla, kust paistis kruusa tee. Värisesin külmast ja nutsin sest mu elul pole mõtet enam. Keegi ei taha mind.

/*/*/*/*/*/*/*/

Hei!

Uus osa üle pika aja, loodan et meeldib! :)

Mis te arvate kas Harry suudab ta kiusajate käest päästa?

Kuidas meeldis selline masendav kui nii võib nimetada osa?

Comment/VOTE:*

Elina xx