Something Great // h.s // ee // pausil

6.osa - Lihtsalt jäta mind rahule!

Ma olin juba peaaegu unustanud, et ma Harry embuses olen ja nutan. Tõmbusin külmalt eemale ja pühkisin käega kiirelt oma pisarad.

,,Vabandust, ma ei tahtnud!'' laususin Harry pusa vaadates, sest see oli mu pisaratest täiesti märg.

,,Pole midagi!'' vastas Harry õrnalt naeratades.

Otsustasin enam mitte kauem tema ees seista ja hakkasin WC poole tagasi liikuma. Sinna jõudes seisatasin peegli ees, toetades samal ajal käed kraanikausi peale. Silmitsesin peeglist ennast, mu valge topp oli sellest supist laiguline, mis nüüd on muidugi imbunud korralikult pluusi sisse. Mu juuksed on ka nüüd piimased. Arghh! See Jessica toitub küll väga kahtlaselt...kes jooks supi kõrvale piima, eino jah! Peale neid lauseid ohkasin kergelt ja langetasin pea, mitte vaadates enam peeglisse, sest mu nutetud silmad nägid kohutavad välja. Keerasin kraani lahti ja loputasin oma nägu külma veega, et natukenegi oma silmi leevendada. Peale seda jäin ma ennast uuesti peeglist jõllitama, kuid seda segas Harry, kes oli vist juba pikemat aega mind seal eemal ukse peal jälginud.

,,Kas sinuga on kõik hästi?'' küsis Harry uksele nõjatudes nüüd.

,,Minuga pole midagi hästi!'' ütlesin vihaselt ja üritasin veel pluusilt supiplekki maha nühkida.

Sel hetkel ma tundsin endasse voolamas suurt viha, mis kaotas isegi Harry vastu sõbraliku olemise, ma olin praegu terve maailma peale vihane. Viskasin tüdinenult salfrätiku põrandale, ise vaatamatagi kuhu see maandub ja kõndisin vihaselt Harryst mööda, nii et ma isegi müksasin teda üsna kõvasti.

,,Oot, kuhu sa lähed nüüd?'' küsis Harry mulle järgi karjudes.

,,Ära siit koolist!'' vastasin vihaselt talle vastuseks.

Mõne hetke pärast kuulsin oma taga jooksusamme, mis tähendab et Harry tuli mulle järgi. Juba ta haaraski mu käevarrest, mis pani mu peatuma. Keerasin ennast tüdinenult tema poole öeldes
,,Mis on nüüd?"

,,Sa ei saa nii lihtsalt minema jalutada!'' ütles Harry häält tõstes.

,,Saan ikka küll ja lase mu käevarrest lahti!'' ütlesin vihaselt.

Harry lõdvendas selle peale oma haaret, kuniks oli täiesti lahti lasknud.

,,Tessa, kui sa lahkud, siis see jätkub aina hullemini edasi.'' seletas Harry rahulikult, mille peale ta ohkas kurvalt.

,,Sina ei tule mulle seda ütlema! Sa ei tea mida mina olen elus läbi elanud. Mul on enda vanuse kohta liiga palju kurbust ja enesehaletsemist!'' seletasin Harryle vihaselt ja tundes kuidas silmanurkadesse jälle pisarad tekivad.

,,Oh, Tess-...'' ütles Harry, kuid ma peatasin ta poole lause pealt.

,,Mind kiusati Eestis samamoodi nagu siin praegu! Mul polnud Eestist siia kolimisega mingit kasu. Ma lihtsalt ei jõua enam...mu elul pole mõtet! Siia tulles lootsin, et leian endale toredad sõbrad, kes ei mõista mind niisama hukka, sõbrad kes hoolivad minust ja aitavad mind ka suuremates hädades. Ma eksisin selles rängalt!'' seletasin poisile, mille tagajärjel vallandusid kaua silmanurkades olnud pisarad.

,,Oh Tessa!'' ütles Harry vaikselt ohates ja kallistas siis mind uuesti.

,,Hoia eemale minust!'' ütlesin vihaselt karjudes ja tõukasin ta endast eemale.

,,Mul pole sinusuguse populaarsuse lohutamist vaja, sa selline kahepalgeline inimene!'' ütlesin oma näpuga tema nina ees vehkides ja üritades samal ajal käega pisaraid peatada.

Harry jäi mind peale seda ehmunult vaatama. Ta tahtis midagi öelda, kuid tal ei tulnud midagi suust.

,,Lihtsalt jäta mind rahule Harry, ole omasugustega!'' ütlesin nuttes.

Nüüd helises kell ja koridorid täitusid õpilastega. Tormasin seejärel koolist välja, et mitte kuulda Harry vastust. Koolist juba tükk maad eemal olles otsustasin läbi pargi koju minna. Parki jõudes hakkas mul tõsiselt külm topi ja pintsaku väel. Pingi juurde jõudes otsisin kotist oma nahktagi ja panin selle kiirelt selga. Mõne hetke pärast tundsin kuidas mul soojem hakkas. Kuivatasin oma käega veel viimased pisarad oma põselt ja sammusin aeglaselt kodu poole. Tore on jälle keset koolipäeva koju minna, ei tea mis vabanduse ma nüüd emale ütlema peaks. Mmhh õnneks sellega veel kiiret pole, aga õhtuks pean välja mõtlema, sest siis on ema kodus. Mu elu on lihtsalt nii perses praegu, tegelikult on koguaeg olnud. Ja ma ei saa aru mida see Harry üritab? Miks ta hoolib minust, kui midagi juhtub? Miks ta on vahetundide ajal teistsugune? Miks ta ainult siis minu juurde tuleb, kui minuga on midagi juhtunud? Miks?! Harry on ikka täielik jobu...kahepalgeline jobu! Olin oma kiruvate mõtetega juba koduväravani jõudnud. Astusin aeda, lükates kriuksuva värava endajärel aeglaselt kinni. Trepi juurde jõudes hakkasin ma oma kotis sobrama, et võtmeid leida. Mõne hetke pärast leidsingi, aga ust ma nendega lahti ei saanud. Kurat! keerake nüüd! kirusin mõtteis. Uks vajus nüüd ise lahti, tuli välja et see polnudki lukus. Koridori astudes sulgesin vaikselt välisukse.

,,Kes see tuli?'' hüüdis mu ema elutoast.

Täitsa pekkis, emps on kodus! Võtsin kiirelt oma veidi kulunud tennised jalast ja riputasin tagi varna. Tegin paar kiiremat liigutust, et trepist üles saada, kuid see ebaõnnestus.

,,Tes, miks sa koolis pole?'' küsis ema mu selja tagant.

Keerasin ennast aeglaselt tema poole ja seisin vaikides.

,,Oh issand, mis su pluusiga juhtus ja millega su juuksed koos on?? küsis ema poolkarjudes.

Nojah ema pingutab jälle liiga üle! Täiesti tavaline värk.

,,Eem midagi erilist!'' ütlesin võltsnaeratust tehes.

,,Kas sa oled nutnud Tessa? Räägi mis toimub?'' küsis ema nüüd.

Langetasin nüüd allaandvalt oma pea.

-/-/-/-/-/

Hei! :)

Ma nagu pole neli kuud midagi selle raamatuga teinud...täiesti uskumatu! :o

Ma loodan, et keegi ikka loeb seda raamatut veel :) Loodan, et see osagi meeldib!

Loodan, et pole pahased sellise lühikese osa pärast :)

Comment/VOTE:*

Elina xx