Something Great // h.s // ee // pausil

9.osa - Ma olen haiglas

Harry VN.

,,Ryan sa jätad Tessa rahule! Mis sul viga on?'' küsisin temalt, siiani ta pluusi kraest kinni hoides.

Ta ainult irvas mulle näkku. Lasin ta kraest lahti ja lükkasin ta vetsuvahekäigust välja.

,,Styles, sa veel kahetsed seda!'' karjus Ryan mürgiselt ja lonkis klassi poole.

Tessa VN.

,,Harry mida sa siin teed?'' küsisin läbi nutu, kuid ta poisi minema oli ajanud.

Harry kükitas mu ette maha, et mu kätt vaadata. Kiljatasin valust, kui ta seda liigutas.

,,Miks sa lihtsalt ära ei lähe?'' küsisin nuttes.

,,Kuule Tessa, praegu pole õige hetk sellest rääkida!'' seletas Harry ja aitas mu põrandalt püsti.

,,Ma tahan haiglasse minna.'' ütlesin vaikselt nuuksudes.

,,Las ma viin su haiglasse Tessa?'' küsis Harry.

,,Hea küll!'' vastasin ja kõndisin garderoobi suunas.

Ma pean olema tänulik, et mu saabastel pole paelu ega midagi, sest selle käega poleks ma midagi teha saanud. Panin endale ka kiirelt kuidagi mantli selga ja jalutasin garderoobist välja. Väljas ootas Harry mind, mu kott käes. Sinna jõudes võtsin koti oma kätte ja jalutasin tuimalt kooli väljapääsu suunas. Kuulsin kuidas Harry kiirkõnnis järgi tuli. Koolist välja jõudes ma seisatasin, sest mul polnud õrna aimugi kuidas ma haiglasse saan, kui Harry ütles et tema viib.

,,Noh tuled?'' küsis Harry juba kaugemal olles.

Noogutasin vaid ja kiirustasin talle järgi. Ma juba kahetsen, et lubasin tal ennast haiglasse viia. Mõne hetke pärast tema kannul jõudsime autoni, ilmselt tema auto. Harry tegi mulle isegi auto ukse lahti, ma tänasin teda selle eest. Autos olles oli meie vahel vaikus. Ma ei kavatsegi midagi rääkida siin. Vaatasin autoaknast välja, tundes kuidas Harry vahete vahel mind jälgib ja see tekitab minus ebamugavust siiani. Haigla juurde jõudes peatas kutt auto, mille peale ma kiirelt autost välja astusin.

,,Ma saan nüüd ise hakkama!'' ütlesin talle.

Ta hakkas juba midagi ütlema, kuid ma lükkasin autoukse kinni ja kõndisin haigla poole. See oli kõige jubedam autosõit üldse mu elus, istuda autos inimesega kes mulle kahepalgelisuse pärast üldse ei meeldi. võdistasin oma õlgu sellepeale. Haiglasse sisse jõudes kõndisin leti juurde, kus oli neljakümnendates proua.

,,Vabandage, mul juhtus käega õnnetus ja mul võib ilmselt olla näpu luumurd.'' ütlesin leti juures.

,,Oh, las ma kutsun kohe sulle arsti.'' vastas proua sõbralikult.

Ootasin, mil see proua kõne lõpetab.

,,Te peate veel ootama, tal on praegu patsient.'' seletas proua.

,,Pole hullu, eks ma siis ootan!'' vastasin ja läksin istusin toolile.

Toolil istet võttes otsustasin emale helistada ja öelda, et olen haiglas. Valides ema numbri ja kõrva äärde ootama pannes, võttis ta juba hetke pärast vastu.

,,Ja?'' kostus ema hääl telefonis.

,,Emps, mina siin!'' vastasin.

,,Tes, kas sa tunnis ei peaks olema?'' küsis ema.

,,Sellepärast ma ju sulle helistasingi.'' seletasin.

,,Mis juhtus siis?'' kuulsin ema hüsteeritsevat häält juba.

,,Ma olen haiglas.'' ütlesin aeglaselt.

,,Mida?! Kas sinuga juhtus midagi? Lihtsalt, ma tulen kohe sinna!''ütles ema kriiskaval häälel ja pani toru ära.

Oh jah, Tes! Ma pole kunagi hea seletamises, kui asi puutub mu tervisesse. Mu ema arvab praegu raudselt, et olen suremas või midagi. Kuigi mul on ainult mingid luumurrud. mõtlesin endamisi ja ohkasin. Mõne hetke pärast tuli minu arst ja ma suundusin tema kabinetti.

,,Ja kuidas on teie nimi noor neiu?'' küsis arst, kui vaatas samal ajal mu kätt

,,Tessa Mills'' vastasin ja pidin peaaegu kiljatama, sest ta liigutas ühte mu haigetest sõrmedest.

,,Preili Mills, teil on kahe sõrmeluu murd.'' seletas arst.

See ei ole võimalik! Kuradi Ryan!!

,,Kui tohib küsida, siis kuidas teil see õnnestus? küsis arst.

,,Mul jäid näpud kooli ukse vahele, panin näpud just siis vahele kui keegi hooga kinni lükkas ukse...see oli minu kohmekus.'' valetasin kiirelt kokku arstile.

,,Tänapäeva noortel juhtub seda tihti.'' seletas arst.

Hingasin kergendunult, kui ta rohkem pärima ei hakanud ja mind uskuma jäi.

*

Istusin siin haigla voodil nüüd jalgu kõigutades pool kätt kipsis ja kuulasin oma ema peapesu.

,,Need on ainult sõrmeluud!'' vastasin silmi pööritades.

Ta isegi ei kuulanud mind, vaid ajas oma teksti edasi, et kuidas ikka nii saab.

,,Ema, see oli minu lohakus ja mu sõrmedega saab kõik korda!'' ütlesin emale häält tõstes, et ta lõpuks ometi maha rahuneks. Ema ohkas ja istus minu kõrvale.

,,Arst ütles, et homseks kuivab see kips ära, nii et ma ööbin haiglas täna.'' seletasin emale.

,,Nojah, aga ma pean koju minema, homme vaja tööle minna.'' vastas ema mulle otsa vaadates.

,,Emps ma saan hakkama siin.'' patsutasin ta õlale naeratades.

,,Aga homme ei mingit kooli!'' ütles ema rõhutades nagu sõjaväes.

,,Jaa!'' pööritasin järjekordselt silmi.

,,Aga Tes ma lähen siis, saad sa homme ise koju?'' küsis ta püsti tõustes voodilt.

,,Ma arvan ikka, et saan' ütlesin.

Ta kallistas mind ja lahkus seejärel palatist. Heidsin nüüd voodile pikali, sest ma olen sellest juhtumist nii väsinud. Ma isegi ei uskunud, et Ryan nii kaugele veel minna võib, kui täna. Nad tapavad mu varsti ära niiviisi! Kui aus olla, siis nemad kaks on võrreldes mu Eestis olnud klassikaaslastega ikka väga hullud, Eestis olles ei sattunud ma koolikiusamise tõttu haiglasse. mõtlesin endamisi. Tundsin kuidas mu silmad väsimusest kinni vajuvad ja ma unne suikun.

-*-*-*-*-*-*-*-*-*

Hei!

Lõpuks tegin uue osa!

Kuidas teile see osa meeldis? xx

Mis te arvate, kas Tessa hakkab nüüd Harryga paremini läbi saama või mitte?

Comment/VOTE:*

Elina xx