Halb maine (Eesti keeles)

5

"Tere, Magnus," hääldab Karen põlastavalt poisi nime, "vabandust, et su väikest koosolekut segan, aga ma pean sinuga rääkima."

Tüdruk heidab kahtlustava pilgu ülejäänud poistele, kes imestades naerma turtsatavad. Nende jaoks on šokeeriv, et keegi Kareni-sugune kooli ühe parima korvpallimängijaga vabatahtlikult rääkima tuleb. Mangus vaatab hämmastuses sõpradele otsa, kuid pöörab siiski kõrvale ning kõnnib Kareniga eemale.

"Mis sa tahad?" purskab poiss teravalt välja. Ta on siiamaani kohvikus toimunust solvatud. Missugune memmepoeg! Ise tahab näida karm kutt, kuid väiksemgi äraütlemine haavab tema tundeid.

"Teada, mis Dennisega juhtus," ütleb Karen nii muu seas.

"Vau, kas sa oled tõesti maa all elanud? Sa isegi ei tea, mida su enda kallis vend tegi? Ta tappis Dennise. Kas sa kuuled? Ta lasi kutile kuuli pähe ning jättis mahajäetud majja tuhaks põlema!" Magnus ärritub silmnähtavalt.

Karen säilitab rahu ning jätkab vestlust poisile silma vaadates, otsides sealt hirmu.

"Ma tahan teada, mis Dennisega päriselt juhtus. Kes ta päriselt mõrvas," lausub tüdruk täie tõsidusega.

Magnus kortsutab segaduses kulme ning neelatab närviliselt. "Kuule, tüdruk, sa oled hull. Ma ei taha sinuga enam tegemist teha," ning lahkub pikkade sammudega, et oma sõprade juurde naasta.

Karen puhiseb vihast. Ta oli nii lähedal, et Magnuselt midagi välja pigistada. Tüdruk pöörab kannapealt ringi ning lahkub koolist, kuid kaugemale kooli parklast ta ei jõua. Vaid paari meetri kaugusel ustest peatab tüdrukut hääl. Pead pööramata tunneb ta ära Sandri. Ta kiirendab sammu, kuid poiss astub ta ette.

"Ma tahan ainult aidata, kuula mind ära," palub poiss vaikselt.

"Sa ei saa enam kedagi aidata," lükkab Karen poisi eemale ning kõnnib edasi, Sander tema kõrval närviliselt kaasa tammumas.

"Ma soovin ka teada, kes mu venna mõrvas. Ma tean, et see ei olnud Kevin," vaatab poiss lootusega Karenile otsa.

Karen ohkab kergelt, teades, et ei saa Sandrit eemal hoida. Ta kas kaasab poisi oma tegemistesse või lõpetab üldse uurimise, kuid sellega veaks ta Kevinit alt.

"Kas sa tunned Dennise sõpru hästi?" küsib Karen lootuses saada põhjendust Magnuse käitumisele. Sandri suule ilmub rahulolev naeratus. Tüdruku abiga saab ta tõele lähemale.

***

"Nad usaldavad mind. Ma võin peol Magnuse käest küsida, kas Kevinil oli ligipääs meeskonna omandile," väidab Sander, kehakeel innustust väljendamas. Karen oli usaldanud poisile kõik oma teadmised, välja arvatud selle, et ka Kevin on kõigega kursis.

Poisi siiras huvi ja tahe juhtum lahendada paneb Kareni süüdistuse kahtluse alla. Niikaua, kui asjad imelikuks ei lähe, töötab ta Sandriga koos. Tüdruk keerutab kohvitassi käte vahel.

"Ma tulen peole. Aga niipea kui ma saabun, pead sa mulle vastuseid andma. Ma ei tohi seal liiga kaua viibida. Magnus kindlasti juba kahtlustab midagi," vastab Karen, jälgides oma tassis jahtunud kohvi ning lisab: "Keegi ei tohi meid otseselt rääkimas näha."

Alles nüüd julgeb tüdruk Sandrile otsa vaadata. Poiss noogutab, andes mõista, et on Kareni plaaniga päri.

"Me oleme siin lõpetanud. Sa võid lahkuda," lausub Karen kindlal häälel.

"Sa küüti ei soovi?" küsib Sander toolilt tõustes.

"Tänan, ei," pöörab tüdruk silmad tagasi tassile käte vahel. Sander lahkub sõna lausumata, jättes Kareni pooltühja kohvikusse.

***

Maja, mille ukse vahelt Karen sisse astub, on täis muusika taktis õõtsuvaid purjus kehi. Tüdruk otsib silmadega Sandri helepruuni pead ning ta ei pea kaua otsima. Poppide punt on kogunenud elutoa keskmes seisva piljardilaua juurde, et seal mingeid alkoholimänge mängida. Sander märkab otsekohe tüdrukut ning annab noogutusega märku, et tuleb kohe Kareni juurde. Tüdruk otsib rahvavaesema nurga, ignoreerides uudishimulikke pilke. Ta ju pole sellist laadi tüdruk, kes pidudel käib, ning seda teab terve kool.

Üsna varsti läheneb Sander, kes nõjatub seinale kuuldekaugusesse, kuid piisavalt kaugele, et keegi ei kahtlustaks.

"Kevin küsis tihti kuttidelt tulemasinat, et kooli taga suitsetamas käia," Sander vaatab süüdimatult ringi ning rüüpab käes olevast topsist mingit jooki.

"Kurat," kirub Karen omaette. See teadmine ei aita kaasa. Kui Kevini sõrmejäljed on peaaegu kõikil tulemasinatel, siis on kerge teda süüdistada. Ka Sander on aru saanud, kui kasutu see teadmine on.

"Kuna teema läks sujuvalt üle Kevinile, siis hakkas Magnus rääkima ühest kaklusest Kevini ja Dennise vahel. See toimus kuu enne Dennise surma. Kas sa tead sellest midagi?" tunneb Sander huvi ning vaatab Karenile otsa.

Tüli Dennise ja Kevini vahel mäletab Karen hästi. See hävitas viimsegi usalduse poiste vahel ning sellest tuletasid ka uurijad mõrva motiivi. Kakluse põhjuseks oli Karen.

"Mitte täna," tõstab Karen pea püsti ning sätib oma pluusi. "Võibolla kunagi räägin, mis selle põhjustas."

End higistavate teismeliste summast läbi oressides kiirustab Karen õue, et värske õhk tema meeli ergutaks. Märkamatult on Sander tüdrukule järgnenud ning Karen ehmub poisi äkilise vaatevälja ilmumise peale.

"Ma ei usu, et Magnus või keegi tiimiliikmetest võiks kahtlusalune olla. Nad tunduvad mõrvast sama šokeeritud olevat kui kõik teised," ohkab noormees.

Jääb siis ainult kaks võimalust. Kas mõrvar oli keegi perekonnast või suvaline haige kodanik, kes pidas Dennise peale vimma. Karen noogutab Sandrile vastuseks ning valmistub küsima valusat küsimust.

"Ega su isa ei ole millekski selliseks võimeline?" Karen kardab poisile otsa vaadata, sest juba Sandri kehakeelest on näha, kuidas ta pingestub.

"Ei," vastab poiss väriseval häälel. Nii et kahtlus on siiski olemas.

"Ta ei suudaks. Ta ei suudaks tappa oma enda poega," selgitas Sander pigem endale kui Karenile.

"Dennis tekitas lugematult palju pahandust isale, rikkudes sellega pere mainet. Hea maine säilitamiseks võib ka lihane isa olla võimeline millekski nii koledaks," mõtleb Karen, kuid kardab seda välja öelda. Sander tema ees võitleb aga endaga. Kas tõesti võis isa Dennist niivõrd vihata? Ta peab isaga rääkima.