Teistmoodi Tüdruk ✅

◇◇Täielik koba◇◇

Pea mu segaseid mõtteid täis sõitsin tagasi koju.
Ahjaa...ma pole veel rääkinudki, et elan omaette ühes väikeses korteris, kuid see on ääretult ilus võiks mainida.
Ausaltöeldes kolisin ma pere juurest ära oma käitumise pärast. Ma ei tahtnud oma ema rohkem nende pidude, alkoholi ja veel hullem narkootikumiga tüüdata...jah ma tarvitasin kunagi ka seda viimast asja, õnneks enam mitte. Noh see ajas vahel mu ikka tõsiselt ketasse.

Igastahes ma jõudsin nüüd lõpuks koju niiet visaksin võtmed kapile ja tõmbasin kossid jalast.
Istsusin veidi aega teleka ees, kuniks kuulsin üht tugevat korinat, see kõlas mu kõhust, järelikult on aeg midagi süüa teha. Otsustasin pasta kasuks, täpsemalt siis kanapasta.
Võtsin kapist kõik vajalikud asjad välja ja minu kokatund võis alata.

~1h hiljem
Ütleks, et pasta tuli isegi hea niiet pistsin nõud kiirelt kraanikaussi ja kobisin taas teleka ette. Sealt ei tulnud kah midagi põnevat.
Kuna mul kodus nagunii midagi teha ei olnud siis mõtlesin veidikeseks jooksma minna. Kõmpisin vaikselt oma magamistuppa, haarasin kapist ühed mustad retuusid ja erkroosad spordi rinnakad, need seljas jooksin juba majast välja.

Ilm oli jooksmiseks just õige, mitte just jahe aga ka mitte väga palav, just selline paras.
Jooksin mööda tänavaid lähedal asuva rannani, sealt aga edasi ühele metsarajale.

"Kuradi juurikas noh...!" karjatasin ma järsku, kui olin tänu ühele puujuurele otse ninuli vastu maad kukkunud.

"Kõik korras?" küsis keegi äkitselt ja ulatas mulle käe, et mind püsti aidata.
See poiss tundus minust noorem olevat aravan, et mingi 17-18 või kuskil nii.

"Eem..jah k-kõik on hästi" sõnasin ma veidi kokutavalt, kuna uppusin vist selle kuti silmadesse ära. Õnneks tulin ma kähku maa peale tagasi ja sõnasin "Ahjaa...ma olen Barbie"

Nüüd vaatas see kutt mind nagu viimast lolli ja hakkas vaikselt juba naerma "Ee...et kohe nagu Barbie girl jah?"

"Sorry...ma lõin vist pea ära" hõõrusin ma piinlikusest oma pead ning püüdsin oma punastavat nägu varjata, kuid ulatasin talle siis naeratades oma käe "Ma olen Barbara".
Õnneks tervitas ta mind nüüd juba vastu.

"Grayson. Ehk jookseme koos?" pakkus ta lõpuks välja ja ma olin ka koheselt nõus. Kuna miks mitte?

~2h hiljem
Jõudsime tiiruga randa tagasi ja jagasime üksteisega ka oma numbreid.

"Helistab veel?!" sõnas Grayson lahkudes ning jooksis juba kuhugi minema, hõikasin talle veel järgi "Tsau!" aga noh see kurt vist ei kuulnud.
Omg see kutt oli küll mega hot+ta kutsus mind homme kella kolmeks enda juurde mingile istumusele. Loogiline, et lähen.

Jooksin kiirel sammul tagasi kodu poole, tormasin uksest sisse ja suundusin otsejoones vannituppa. Krahmasin nagu hull oma riided seljast ja viskasin pesukorvi, seejärel keerasin vannivee jooksma.
Varsti viskasin vanni ka ühe roosakashõbedase vannipommi ja las ma ütlen ilma nendeta ei saa ma lihtsalt vannis olla. Jep ma olen imelik.
Sulpsasin nüüd ka ise ruttu vette, algul tundus see lausa tuline, kuid harjusin lõpuks siiski ära.

~1h hiljem
Vesi oli muutunud jahedaks niiet oli aeg end kiirelt ära pesta ja siis magama kobida.
Haarasin riiulilt ühe kollase rätiku ja kuivatasin end rutuga ära...külm oli lihtsalt. Seejärel kobisin juba oma tuppa, panin tudukad selga ja pugesin teki alla.

"Mmh..." mõmisesin pahuralt oma huulte vahelt, kuna olin juba pool tundi üritanud und saada aga see lihtsalt ei õnnestunud. Haarasin siis kapilt oma telo ja istusin veidi netis. Äkitselt sain aga facebookis kelleltki Lukaselt sõbrakutse, uurisin hetkeks ta profiili ja sain kohe ka aru kellega tegemist. Jah see oli see sama müstiline kutt, kellega olime oma telefonid vahetusse ajanud.
Võtsin ta sõbraka vastu ja sain ka koheselt sõnumi.