Barbara- Vahel õel, ülbe, suure egoga, kuid siiski rõõmsameelne tüdruk. Kes oleks arvanud, et ka tema suudab armuda...
Kes on tüdruku armastus? Kas tunded on vastastikused või puruneb kõik? Milliseks muutub Barbara või suureneb ta eneseuhkus veelgi...
"Miks sa karjud??" pomisen ma oma äratuskellale ja löön selle siis kinni. Sulgesin oma silmad uuesti, kuid äkitselt tuli mul meelde, et pidin kella kümneks valmis olema. Ajasin end siis kiirelt voodist välja ja suundusin pesema.
Kui pestud sain kuivatasin veel oma juuksed, tegin meigi ja valisin välja ka tänased riided. Nendeks siis valged lühkad ja mingi must roosidega crop top. Appi kell on juba 9.56...ma ei saagi süüa! Loodan, et läheme mäkist või kuskilt poest läbi, sest muidu olen ma õhtuks surnud.
Võtsin toast veel oma koti, nagist kübara ja tormasin siis uksest välja. Õnneks oli Karlose auto juba mu maja ees.
"Hei!" sõnan ma rõõmsalt ja ulatan Tonyle oma koti, mille ta koheselt ka pagasnikusse viskas. Ise istusin kiirelt aga autosse. Ees istusid Karlos ja Arabella, mina pidin kahjuks taga keskel istuma. Jep justnimelt Tony ja Lukase vahel. Nii tore eks?
"Pfuff...su juuksed tulevad mulle ninna" lausub Lukas mulle tusaselt.
"Istu siis mujale"
"Istu ise. Ma olin siin esimene" targutab ta ikka veel vastu.
"Agh..tüdrukutel on eesõigus"
"Mis seal vahet on, topi need siis patsi"
"Aga vot, kui ei pane?" õrritan ma seda pahurdajat edasi.
"Ma panen siis ise!"
"Hoia eemale, mis sul ometi viga on?" üritan ma teda veel endast eemale tõugata.
Äkitselt jääb auto aga seisma ja Karlos tormab välja. Lukase poolne uks avaneb.
"Mis teil nüüd viga hakkas? Teeme kohtade vahetuse. Lukas rooli, Tony ette ja Arabella koos minuga siia!" targutab ta juba nagu mingi ülemus, kuid vihaselt. Keegi ei julgenud enam isegi iitsatada, seetõttu tegime kõik nagu kästud oli.
Ausalt ärge küsige, mis sellel Lukasel nüüd äkitselt viga hakkas...on vist kaua kuival olnud või midagi. Või oot, kas meestel võivad ka päevad olla? Ei? Nojah igastahes Lukas on vist erand ja tal on need niiöelda "vaimsed päevad".
Hiljem Auto seiskub ning avan selle peale oma silmad. Märkan aknast koheselt üht väikset, kuid mega armsat rannamajakest. Ja omg seal on meriii. Ma tahan juba ujuda.
"Nii valige omale toad välja ja siis võime ujuma minna" sõnab Karlos ja juhtab meid tuppa. Vau, see maja on seest veelgi ilusam. Okei. Tegelt pole mul aega eriti siin ringi vaadata hetkel, kuna pean kiiruga endale ühe toa leidma. Tormasin nagu elevant kusagilt trepist üles ja avasin esimese ette juhtuva ukse. Kurat, see oli vets.
Sprintisin siis edasi koridori lõppu ja mu üllatuseks vaatas mulle vastu imeilus heledat värvi pisikese akna ja kahe voodiga tuba. See on minu!
Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.
Tuba, mille Barbara endale valis⤴
Äkitselt tormas keegi mu justkui pikali.
"Suur voodi on minu!" lõugas Lukas ja prantsatas voodile pikali.
