Barbara- Vahel õel, ülbe, suure egoga, kuid siiski rõõmsameelne tüdruk. Kes oleks arvanud, et ka tema suudab armuda...
Kes on tüdruku armastus? Kas tunded on vastastikused või puruneb kõik? Milliseks muutub Barbara või suureneb ta eneseuhkus veelgi...
"Mul on vaid üks küsimus. Kas sa tõesti arvasid, et ma nii kergelt sulle andestangi?" küsin ma Lukaselt lauast püsti tõustes.
"Ba-" hakkas ta mulle vahele segama, kuid ma jõudsin kiirelt oma hääletooni valjendada. Reaalselt kõik, kes siin kohvikus olid vaatasid meid juba veidrate pilkudega. Veits piinlik või nii aga ma siiski jätkasin.
"Mis sa tõesti arvad ka seda, et alkohol on mingi vabandus või? Jah võibolla ei tea ma, mis asi see õige suhe on, sest mul pole seda kunagi olnudki. Aga no sellest ma saan ikka aru, et kui on suhe siis üksteist ei peteta. Sina seda tegid."
"Headaega!" lisasin ma veel ja kõndisin sealt minema. Või siis siiski mitte niimoodi. See oli pigem nagu, et lisasin veel ja haarasin laualt oma klaasi vett. Viskasin selle talle tead nii igaksjuhuks näkku ja kõndisin sealt nina püsti minema.
See pilk, millega Lukas mind vaatas oli täis nii kahetsust, viha kui ka murdumist. Paras kah. Hakkas kohe kergem.
Teise tänava otsa jõudes tuli mul meelde midagi kohutavat. Mul jäi ju kohver nüüd selle sitaratta autosse. Pekki küll. Mina ka seda küsima ei lähe. Ma ei taha teda enam nähagi niiet jah.
Otsustasin siiski ka seda, et oma vanaema juurde ma ei sõida. Selles oli Lukasel õigus, ma ei pea kuhugi põgenema, hoopis tema peaks piinlikusest minust eemale hoidma.
Viipasin käega ühele taksojuhile, et ta minuni tuleks ja sõitsin siis sellega Arabella juurde.
"Sa ei sõitnudki ära?" oli Arabella esimene küsimus, kui ta mind uksel nägi. Ta hääle toon muutus mind nähes kohe poole rõõmsamaks.
Raputasin talle õrnalt pead ja astusin edasi. Suundusime otsemaid kööki, kus Bella meile veidi kohvi keetis.
"Nii seleta! Mis teil Lukasega siis juhtus?"
"Oeh-" ohkasin ma vaikselt ja hakkasin rääkima.
Nii kerime nüüd aega umbes 1aasta jagu edasi :) "Hommik kallis" sosistab Romet ja annab mulle ühe pika suudluse.
"Hmm...kas ma tunnen kohvi lõhna?" küsin ma meie imelist suudlust katkestades.
"Jep"
Romet ulatas mulle mu kohvi ja ka mõned küpsised, mille ta mulle hommikusöögiks voodisse oli toonud. Ta suudab vahel ikka mega armas olla.
"Tead me siin poistega mõtlesime, et läheks randa? Kutsu Arabella ka"
"Hea idee. Ma söön ruttu ära ja panen end siis valmis" lähen ma koheselt elevaks ja kugistan ühe küpsise korraga alla. See ei mahtund peaaegu suhugi. Niikaua, kui ma veel sõin ja end valmis panin läks Romet poodi, et meile midagi kaasa osta.
Käisin kiirelt veel ka pesus ja otsisin välja oma tänased riided. Nendeks siis valged lühkad ja mingi must pildiga T-särk. Tavaline aga sobib vägagi hästi. Tegin isegi mõned pildid ja neist ühe postitasin ka instasse.
Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.
Barbiequeen
"Tahaks jätsi🍦"
837 likes
5 comments
Arabellala: üü girl, see pilt on hea💖💖😩
Romeeet: mu kaunitar💕👑 ma toon sulle
Barbiequeen: 😘😘 yaay @Romeeet
Tonyy: 👌👌
Barbiequeen: aitähh mu nummike💕@Arabellala tnx mees😏@Tonyy
Äkitselt kuulsin ma juba auto signaali. See tähendab vaid seda, et Romet on kohal ja mu jäts juba ootab mind. Super. Joooksin kiiruga uksest välja ja potsatasin end autosse.
"Kus mu kullake on?"
"Istub siin" näitas Romet näpuga enda peale.
"Jaja sina ka aga ma mõtlen ikka üht magusat kullakest" naljatasin ma edasi ja nii teenisin välja ka oma jäätise. Romet kimas edasi juba ranna poole, kus teised meid ootasid. Äkki kargas mul meelde, et pidin ju ka Bellakese randa kutsuma.
Mina: kobi randa beebi ;D
Arabella: kas ma peaaan???
Mina: jaaa, ja kohe
Arabella: üritan...
Loodetavasti veab see part end nüüd ka kohale.
Hiljem "Ei appi Romet pane mind maha!" lõugan ma ise Rommi õlal olles, kuid seda mitte kauaks. Äkitselt lendasin ma sealt vette...see polnud üldse hea idee.
"Oli tore?" naerab veel Romet ja sikutab mu endale kaissu.
"Jah vägagi"
Ujusime veidi aega vees veel ringi, kuid suundusime varsti tagasi teiste juurde. Theo oli juba liivale magama jäänud. See nii tavaline tema suhtes.
"Te olete nii armsad ikka Rometiga" sõnab mulle Arabella vaid nii, et mina kuulen.
"Mhh te ju Karlosega ka"
"Seda küll" naerab ta veel õrnalt ja ulatab mulle päikese kreemi.
Määrisin seda endale veidi kõhule, kätele ja jalgadele, kuid seljale aitas panna seda Romet. See hetk, kui ta seda määris käis must läbi mitu judinat. Ta ajab mu hulluks lihtsalt. Tõmbasin ta hetkega endale lähemale ja sosistasin "Ma vajan sind. Ja kohe."
"Me võime koju ka minna" vastab Romet see peale muheledes.
"Nõus"
Kodus Astusime just uksest sisse, kui Romet mu juba sülle haaras. Ups ma piilasin vist asjad maha. Õrnalt surus ta mind vastu seina ja süvendas nii ka meie suudlust.
"Lähme üles" sõnab ta veel vaikselt me suudluse vahele ja tõstab mind tagasi maha. Magamistuppa jõudes potsatasin ma end voodile ning tõmbasin kohe ka Rometil särgi seljast, seda tegi ka tema minu omaga.
Nüüd lükkas ta mu juba voodile pikali, ise tuli aga õrnade suudlustega mööda mu alakõhtu üles poole. Lasin valla ka ühe valju mõnuohke, mille peale Rometi näole ta loomulik muie ilmus ja noh nii see läks...
See osa tuli vist kuidagi igavam? Teile ei tundu? Loodan siiski, et teile meeldib ja uue osa jaoks peame koguma 60 vote. Hakake votema!😏😚
Ps! Casti lisandus ka uus tegelane. Kes see on? Mine vaata järgi😂
