Teistmoodi Tüdruk ✅

✴✴Võibolla ma igatsesingi?✴✴

"Kõik korras Barbara?" küsib nüüd Grayson.
Oot Grayson? Kust ta siia sai, kas ta oma vennaga Londonis ei pidanud olema?

Jah Lukas on minu jaoks nüüd vaid Graysoni vend ehk siis täielik võõras. Kõik see aeg on ta minust eemale hoidnud ja ei proovinud isegi enam leppida. Algul oli see raske, kuid ma harjusin sellega...vist. Ei kindlasti harjusin!

"Ehmm... Jah?" vastan ma veel veidi üllatunult ja lükkan juukse salgu omale kõrva taha.

"Siis on hästi"

"Kes see veel on?" segab äkitselt nüüd ka Romet meile vahele, kusjuures ikka veel vihaselt.

Grayson ulatab mu poisile käe ja lausub kindlalt oma nime. Romet noogutab vaikselt ning jätab meid siis Graysoniga hetkeks omavahele. Seisime Grayga veel veidike piinlikus vaikuses, kuniks ta lõpuks pakkus välja, et võiks midagi juua võtta.
Olin sellega koheselt ka nõus. Kogu see draama võttis ikka kurgu kuivaks küll.

"Niiet sa oled siis tagasi?" küsin kõhklevalt ning toetun mingile letile.
See küsimus oli mu peas tegelikult hoopis teine, see oli suunatud pigem nagu Lukasele aga kahjuks või õnneks Gray vist isegi taipas seda.

"Barbara... Te võiksite ju omavahel rääkida? Praegu oleks selleks võimalus"

"Mis? Mis ta on siin või?"
Grayson noogutab korra ja võtab siis oma joogist ühe lonksu.

"Ma pean minema!"

"Barbie sa ei pea ju kohe si-"

"Ei, Grayson, pean küll. Ma lihtsalt pean. Sa ju tead, et Lu... Ta nägemine oleks mulle raske. Sain tast üle vaid tänu Rometile, saad ju minust ka aru eks?" segan ma kiirelt talle vahele.
Seejärel annan Graysonile veel ühe kalli ja torman sealt juba minema.

Otsustasin Rometile hiljem kirjutada, et mul hakkas halb või midagi. Ma ei tahaks teda veel selle asjaga koormata.
Haarasin nagist ka oma jaki ja tõmbasin selle ruttu endale peale. Seejärel trügisin rahvast läbi, et uksest ometikord ka välja pääseda. Jess see vähemalt õnnestus.

Kurat. Nüüd tuli mul meelde, et olen ju joonud ja ei saa ise autoga sõitagi. Lõin oma jalga vihast vastu Rommi autot, kuniks selle alarm lõpuks tööle hakkas. Ups. Panen siit parem minema.
Vudisin kiiruga teisele tänavale ja istusin siis seal nurgal olevale pingile maha. Koju ma küll kõmpida ei viitsi kutsun pigem takso.

10 min. hiljem
"Tere!" tervitan ma taksojuhti, kui ta taksosse sisse prantsatan. Viskasin oma koti keskele ja jään ootama, millal me ükskord ometi sõitma hakkame.

"Miks me veel seisame?" küsin ma seepeale uudishimust.

"Mu sõber tuleb ka siit peale"

"A, nojah" noogutan vaikselt ja otsin välja oma telefoni. Kolasin veidi instas ja käisin isegi snapis aga äkitselt avanes uks ja sisse istus üks mees. Oeh...se parfüüüüüüm! See on lihtsalt imeline.

"Tere!" lausub mees oma üli maheda häälega, mis tungib mu aju kõige sügavamatesse soppidesse tuletades meelde mulle Lukast. Suur tänu sulle mees, see vaid puudu oligi.
Vaatasin arglikult nüüd mehe pool, et teda vastu tervitada, kuid teda nähes pidin vist infarkti saama.
Äkki ma saingi? Näpistage mind!

"Aii! Mida sa teed ometi?" kriiskan ma valust ja hõõrun vaikselt oma kätt.

"Ise sa ütlesid, et näpista"

Oih...kas ma ütlesin selle välja? Issand milline lammas ma ikka olen.

"Kuidas sul siis läinud on?" proovib Lukas nüüd teemat muuta, kuid ta hääles oli selline teatud kõhklus või midagi sellist.

"Ehm, mul? Hästi."

Lukas noogutab ja jääb mind hetkeks veel silmitsema. Aghh...ta silmad. Olen ma kunagi öelnud, et nendesse võib uppuda? Vist mitte, sest ta pole kunagi veel nii atraktiivne paistnud, kui nüüd.
Tal oli seljas mustad lõhkised teksad, valge särk ja teksatagi, peas oli tal bandana. See outfit sobis talle täielikult.

Teda vaadates tekkis minus mingi kahetsus. Kahetsus, et lasin tal minna ja teadmine, et ei saa teda enam kunagi tagasi. See teeb haiget.

"Ja sul?" küsin ma lõpuks peale pikka vaikust, kui olen oma rännakutelt tagasi maale jõudnud.

"Ei saa sama väita"

"Juhtus midagi?"

"Mitte seda aga igatsus. Igatsus sinu järele on hoidnud mind masenduses. Ära saa valesti aru, ma lihtsalt. Ah ei midagi" seletab ta kurvalt ja pöörab siis pilgu aknasse.

"Lukas ma. Seda, et mul on nüüd Ro... mul on keegi u-"

"Jah. Ma tean. Me peamegi ju edasi liikuma, ma pole seda lihtsalt veel suutnud. Aga ütle, ütle kas igatsesid mind veidigi? Kasvõi vaid algul?"

Kas igatsesin? Loomulikult, et igatsesin... kuid kas see igatsus on veel alles? Loodan, et mitte. See teeks mulle jälle haiget ja seda ma ei tahaks.
Vaatasin hetkeks veel aknast välja ja silmitsesin tänavaid, millest möödusime. Need olid tuttavad. Tuttavamad, kui igateine siin linnas. See tähendab, et oleme mu kodule lähedal. Varsti takso peatuski ja ma haarasin istmelt veel oma koti.

"Võibolla ma igatsesingi? Kuid nüüd enam mitte" lausun ma peale pikka mõtlemist ja astun siis taksost välja.

Tuppa jõudes prantsatasin ma end voodile pikali ja puhkesin lihtalt nutma. Ausalt ma ei tea isegi, miks aga need lollakad pisarad lihtsalt tulid ja tulid. Nagu oleks neid keegi kutsund või midagi.

Hommikul
Ärkasin üles tugeva iiveldusega ja tormasin oma hommikuse kiirusega vetsu.
Varsti tundsin ma oma seljal üht sooja kätt, mis seal vaikselt ringe tegi.

"Kõik hästi? Jõid palju?" küsib Romet murelikult ja seob mu juuksed kuidagi kinni.

"Ei joonud. Ma ei tea, paha on olla lihtsalt"

Lükkan seejärel potile kaane peale ja lasen vett peale, pesen ära ka oma hambad ja kobin tagasi voodisse.

"Tahad teen sulle midagi süüa?" mõmiseb Romet uuesti ja poeb siis ka ise teki alla.

"Mkm"

Sulgesin just oma silmad, kui äkitselt kostus alt korruselt mingi pauk.

"Mis see oli?" küsin ma paaniliselt ja haaran toolilt juba oma hommikumantlit.

"Ole sa siin. Ma lähen vaatan ise"

"Ma võin ju kah t-"

"Ole siin!" lausub Romet kindlalt ning lükkab mind õrnalt voodile tagasi. See oli veider. Nagu ta varjaks midagi või nii.
Varsti sai minust uudishimu aga võitu ning hiilisin ikkagi uksest välja. Vaatasin uurivalt ringi, kui kuulsin äkitselt alt mingeid sosinaid. Kas keegi on siin või räägib see totakas iseendaga? Noh ma küll vahel räägin...
Lõpuks, kui olin jõudnud koridorini silmasin uksel Rometit.

"Kellega sa räägid?"

"Eh...ma-" proovib ta mulle vastama hakata, kuid äkitselt astub sisse...

Uhh...üle pika aja nüüd ka uus osa. See tuli kuidagi veider, ärge küsige miks😂
Uus osa tuleb jälle 65 vote'ga!

Lisetetehh💖💖