Barbara- Vahel õel, ülbe, suure egoga, kuid siiski rõõmsameelne tüdruk. Kes oleks arvanud, et ka tema suudab armuda...
Kes on tüdruku armastus? Kas tunded on vastastikused või puruneb kõik? Milliseks muutub Barbara või suureneb ta eneseuhkus veelgi...
Sõidame just sealt suvilast tagasi kodu poole, kui äkitselt Tony kisama pistab "Ou teate Jakel on pidu ja juba täna! Sinna peame küll minema".
"Ma isegi tuleks" ütlen ma kiirelt. Pärast seda kosutavat puhkust vajaksin ma üht raju pidu küll. Otsustasime seejärel, et läheme kõik, seega pean ma kella kümneks end valmis sättima.
Hiljem Koju jõudes pakkisin kiiruga oma asjad lahti ja suundusin siis pesema. Tõmbasin riided seljast ja virutasin need oma mustapesu korvi. Uh see hakkab täis saama, peaks pesu pesema. Lõpuks, kui end pestud sain kuivatasin juuksed, tegin tugevama meigi ja panin riidesse. Seekord valisin selga mingi hallikas-roheka sametise kleidi, mille Arabella mulle kunagi ammu kinkinud oli. Oot või on see hallikas-sinakas? Pole kindel.
Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.
(Kleit, mille Barbara selga pani⤴) Olin oma tulemusega rahul niiet võtsin kapilt veel oma telefoni viisin fööni tagasi vannituppa ja jooksin siis alla, kus Tony auto mind juba ootas.
"Holaa!" hõikasin kõigile rõõmsalt ja potsatasin end Lukase kõrvale istuma. Sain Lukaselt kohe ka ühe silmapilgutuse ja varsti lähenes ta õrnalt ka mu kaelale. Eee....ups, hoopis kõrvale...ta vist tahtis mulle midagi sosistada.
"Oled sa kütus? Sest sa süttitasid just mu mootori" sõnab ta mulle vaikselt kõrva. Omggg nüüd olen ma tomat. Usun, et punastasin ikka väga kõvasti. Lukas muigas õrnalt mu ilme peale, kuid siis jõudsime me juba ka kohale.
"Sa pead mu pärast maha jahutama aga enne lähen ajan veel paar asja korda" ütleb Lukas mu põsele kiire musi tehes ja kaob siis kuhugi minema. On ikka veidrik. Juba majja sisse astudes tungis ninna tugev alko hais aga ega see mind ei seganud. Suundusin otsejoones köögini, kust haarasin paar siidrit, neist ühe viskasin ka Arabellale.
Jälle hiljem😅 "Mina võitsin!" sõnab Jake uhkelt, sellele järgneb aga ta veider võidutants.
Mina ohkan aga oma kaotuse üle kuna, selleks on ka põhjust. Olime ju kokku leppinud, et kui rummi pudeli tühjaks joomise võidan mina, siis võin ta isa baarikapist ühe shampuse valida, kuid kui tema, siis olen talle ühe sületantsu võlgu. Oh jah, ma tean, et see pole just kõige parem idee aga noh... Lükkasin Jake mingile toolile istuma ja hakkasin siis mingi suvaka muusika järgi tegutsema. Inimesed, kes seda pealt nägid plaksutasid meile elevusest kaasa ja kuulda oli isegi vilistamist.
Lõpuks, kui lõpetasin suundusime Jakega tagasi letini ja võtsime koheselt ka mõned shotid.
"Kiskus lausa kuumaks"
"Oh, mis sa meelitad" lausun ma Jakele naerdes vastu ja annan talle ka ühe müksu vastu õlga.
"Aga, kuidas sul muidu Lukasega läheb? Olen kuulnud, et olete juba paar?" küsib ta veel kõhklevalt.
"Mitte päris paar aga...meil läheb hästi. Ma vist lähengi vaatan, kus ta on."
"Mine, mine" noogutab Jake veel korra pead ja võtab kiirelt oma viimase shoti. On ikka joodik ma ütlen.
Vaatasin hetkeks tantsuplatsile, kuid seal ma Lukast ei märganud. Edasi suundusin aeda, seal olid vaid suitsetajad...noh tegelikult suitsetab ju Lukas ka aga no sealt ma teda ei leidnud. Hakkasin trepist üles kõndima, kui põrkasin kokku Trixiga. Jah see on see sama jobu, kes üritas mult eelmine kord midagi saada. Teate küll, mida. Huvitav kas tal jäi ühest löögist veel väheseks või?
"Tere kaunitar! Otsid oma poissi jah?...peaksid ehk tubadesse piiluma" sõnas ta irvitades ja pani siis minema. Ta sõnade peale käis minust läbi aga mingi judin, justkui oleksin kade või on see halb eelaimdus? Kiirustasin treppidest üles ja avasin üksteise järel uksi. Jõudes viimase ukseni jäin ma selle taha kuulatama. Läbi ukse kostus ohkeid ja oigamist seejärel kuulsin ma Hannahi häält "Mmh...olingi sind igatsenud".
Sel hetkel sai mu mõõt täis ja avasin ukse, sisse vaadates märkasin ma seal Lukast ja Hannahit teate küll, mida tegemas. Koheselt, kui see blondie mind silamas keeras ta end Lukase pealt maha ja saatis mulle ühe õela naeratuse. Kuardi bitch selline. See vaatepilt tegi tegelikult haiget. See riivas mu südant või siis läbistas selle? Kas see murdus? Jah...
Sõnagi ütlemata tormasin ma uuesti treppidest alla otse majast välja, jooksin kiiruga mööda tänavaid endal pisarad voolamas. Vau Barbie sa nutad? Ei olegi seda vist näinud.
"Oota Barbara, oota!" tormas Lukas mulle joostes järele. Aeglustasin veidi oma sammu ja lõpuks jõudis ta minuni.
"Sa said valesti aru. Ma võin selgitada..."
"Mida selgitada? Alati on kõigil see üks ja see sama jutt, et said valesti aru ja tadadada....ma ei taha, et sa seletad. Ma tulin ja nägin, see on kõik. Meil on kriips peal." lõugasin ma talle vastu hakates sealt minema jooksma, kuid ta haaras mul äkitselt veel käest.
"Aga Bar..."
"Aitab! Ole palun vait. Sa murdsid mu südame Lukas. Sa olid esimene" laususin ma vaikselt ja jooksin sealt nuuksudes minema. Tormasin mööda tänavaid edasi, kuniks väsisin ja istusin maha. Tore mu kleit on nüüd kah katki. Otsisin kotist oma telefoni ja kutsusin takso. Tahaksin siiski ikka koju jõuda, mitte siia tänavale külmetama jääda. Kuigi parem oleks, kui külmuksin surnuks, siis ei tunneks ma enam seda valu, mis hetkel mu südames on. Ma tahaksin lihtsalt sellest kõigest eemale. Eemale valust, eemale mälestustest ja veelgi rohkem eemale Lukasest...
Uus osa sai valmis! Kuidagi eriti kiirelt seekord😂 Loodan igatahes, et see teile meeldis ja ärge unustage kindlasti vote'da, kuna uus osa tuleb 55 vote täitumisel. Võite kirjutada ka oma armsaid kommentaare😏
