Inglid ja Deemonid

20. Maailm on lagunemas

  Reede 19:30
Lucy POV  

Ja kui me jõudsime Maale, siis vaatepilt oli kohutav.

"Oh sa püha peetrus..." ütlesime me kõik tasakesti. Kuna kes ei oleks imestanud, kui mingi maailm laguneb, otseses mõttes. Noh vähemalt Dubai on küll lagunemas.

"Me peame midagi ette võtma. Ja kohe!" käsutas Sakura.

"Siri, tee sellest vaatepildist pilt, ning saada see minu ja Sakura isale," ütlesin ma rahulikult, aga karmilt. Miks hakkas järsku Maa lagunema? Oli ainus küsimus mu peas. A ning kui te ei tea, kes on Siri, siis ta on mu mehaaniline hologram robot, kesaitab mul kõigega. Aga teda saab kasutada lihtsalt igal pool, sest see on minu Siri. Sakural on ka olemas mehaaniline hologram robot, aga tema nimi on Alica. 

"Ma tegin teie käsu ära. Praegu vastust veel pole, aga minaarvan, et see on inimeste töö," vastas Siri. "Miks sanii arvad?" küsis Sakura talt.

"Kuna inimesed on kuritarvitanud Maa allikaid. Iga aastaga reostatakse rohkem loodust, kaevandatakse aina ja aina tulekivi ja nii edasi. See on minu arvamus, see võib olla ka teinevariant, sest neid variante on palju," vastas Siri talle.

"Ma olen vist temaga nõus,  sest see oleks loogiline. Aga Sakura, kasme ei saa kasutada oma maagiat, et reustraveerida Maa?" küsisin ma Sakuralt.

"Ma arvan, et saame. Aga me peame, siis kasutama väga palju maagiat," oli Sakura mõtlik.

"Aga proovida ju võib," olin ma pealetükkiv. "Ootame parem isalt vastuse ära. Siis võime hakata tegutsema," oli Sakura aga vastu. "Olgu..." mossitasin Sakura peale. Alex võttis mult ümber kinni ja naeratas mulle. Ma naeratasin talle vastu.

"Printsess Lucy, teie isa andis vastuse. Seal oli kirjas: Maailm on lagunemas. Palun parandage ta RUTTU kasutades enda maagiat! Olge tublid mu tütred ja jääge palun ellu..." ütles Siri mulle. 

"Ha! No mis ma ütlesin. Ikka kasutame enda maagiat, aga me peame olema ettevaatlikud, et me ei sureks ära,sest selle peale läheb üpriski palju maagiat," ütlesin ma nüüd võidukalt Sakurale. Tema ainult pööritas silmi ja vaikselt noogutas.

"Olge, siis tublid ja püsige palun mu kaitsekilbi all," naeratasin ma Alexile, Blossimile, Jakele ja Lucasele. Nad noogutasid ning Alex tegi mu laubalemusi ja Lucas tegi Sakurale laubale musi. Jake, aga võttis Blossomi enda käte vahele.

Ja nii me sammusime Sakuraga nendest natuke kaugemale, väikesele lagendikule. Kui me seisime üksteise vastu umbes 5meetrit vahe, hakkasime me lausuma samu võlu sõnu, millest saavad aru ainult väljavalitud.

Mõne sekundi pärast hakkasid miu ja Sakura ümber tekkima midagi kosmose tolmu sarnale tolm (Sakura ümber must tolm, sest ta deemon, Lucy ümber valge tolm, sest taingel ning nende tolmude ühis kohas oli kuldne tolm) ja meie juuksed hakkasid helendama. 

Siis, aga hakkasid kõik lagunenud asjad tagasi terveks muutuma ja elusaks. Inimesed hakkasid ka tagasi tulema, kõik hakkas tagasi oma kohtadele minema. Kui kõik muutus nii nagu tapidi olema (kõik egitused terved ja inimesed ka olemas jne) hakkasime me Sakuraga lõpetama.

Kui me Sakuraga lõpetasime, tulid mu kehale igasugused valged mustrid, enne kui ma kaotasin teadvuse naeratasin ma veel enda sõpradele, kallimale ning õekesele. Siis oli, agamul kõik kottpime...

Sakura POV

Kui me lõpetasime Lucyga oma tö, siis ma panin tähele, et Luvy keha katsid valged mustrid, ta naeratas meile ja, siis kukkus pikali. Ma jooksin kohe tema juurde. "Lucy, ma ju ütlesin sulle, et ära kasuta palju maagiat..." ütlesin ma murelikult. 

Alex ning teised tulid kaminu ja Lucy juurde. Alex võttis ta sülle ja ütles murelikult: "Kuidas me saaksime talle aidata?". "Ta peab lihtsalt puhkama. Ei midagi muud. Temaga juhtub seda juba teist korda tema elus. Aga lähme, siis meie majja ja paneme ta enda tuppa puhkama," vastasin ma Alexile. Kõik noogutasid.

Majas

"Las ta, siis puhkab," ütlesin ma kõigile märku andes, et me lahkuksime ta toast. Kõik noogutasid. 

"Alica, saada papsile sõnumi, et maaillm on taastatud, aga Lucy on nüüd samas seisundis nagu ta oli üks kord 4 aastasena," palusin ma Alicat. "Saab tehtud," vastas too.

"Kas ma võin siia jääda?" küsisin ma Sakuralt. "Muidugi võid. Ta on ju su hingesugulane," vastas too naeratades ning Lucy poole kergelt tõugates, ise toast välja minnes.

Alex POV

Ma olen tänulik, et Sakura lubas mul temaga jääda, aga ma olen ikkagi nii mures Lucy pärast. Ning Sakura ütles, et temaga see juhtub juba teist korda. Huvitav, siis miks ja milline oli see esimene kord...

Ma vaatasin lamavat tüdrukut oma voodis. Kõndisin tema juurde ning istusin ta voodile, nii et mu selg toatas vasta seina. "Oh Lucyke, loodan, et paraned kiiresti," sosistasin samal ajal ta käest kinni võttes. Tasapisi tuli mulle uni peale ja ma uinusin seal samas, Lucy voodis ning tema kätt hoides.

________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Loodan, et meeldis. Ps: lõpp on lähenemas. Ning palun kirjutage kommentaaridesse, kas teile meeldib see raamat  või mitte. Mul oleks tore teada :).

Klaarika🍁