Inglid ja Deemonid

2. Sõit Dubaisse

Pühapäev ( 14. mai )

LUCY POV

Kui mina ja Sakura sõime hommikust ära, siis me otsustasime minna surfama internetti, et äkki on meid keegi veel õnnitlenud.

Ja nagu oligi arvata, kõik meie sõbrad igal saidil. Ja neil oli ükskõik, et nad õnnitlesid teistel saitidel nad ikka õnnitlevad kõikides saitides, kuna minul ja mu õel on IGAS saidis oma konto.

Aga järsku helistas keegi Sakurale ja need KEEGI olid meie vanemad. Nad õnnitlesid meid ja ütlesid meile vääga ägeda uudise.

MINA JA SAKURA LÄHME ELAMA DUBAISSE!!! Nagu WTF! Aga me tänasime loomulikult enda vanemaid sellise kingituse eest.

''Millal me lennuk välja sõidab?" olin ma elevil. ''Lennuk väljub kell 18:30,'' vastas Sakura mulle naeratades.

''Aga siis meil on ju jäänud ainult 3 tundi,'' olin ma natuke jahmunud. Kuna mõelge ise kui 3h pärast sa pead ära lendama igaveseks. Ning sul on vaja terve elamu kokku pakkida veel.

''Ja, mis me sel ajal teeme, siis?'' küsis Sakura rahulikult. Ilmselt ta pani tähele, et ma olen natuke närvis.

''1. pakime asju kohvritesse 2. käime pesemas 3. sättime ennast ära 4. sööme natuke enne välja minekut 5. kui kell saab 16:00, siis kohe väljume uksest välja,'' mõtlesin ma kiiresti 'unikaalse' plaani välja.

''wew... sul kohe terve nimekiri peas...'' imestas Sakura mu tavalise välja mõtlemis kiiruse üle.

Ning, kui kõik punktid peale viimase olid tehtud, vaatasin ma kella peale ja see näitas 15:58. Ehk me olime väga heas graafikus. Kui kell sai 16:00 väljusime me mõlemad maja uksest välja.

''Ning siia me siis jätame kõik enda 'päris' elu juhtumid...'' olin ma natuke kurb, et me pidime lahkuma enda lapsepõlve majast.

''Ära muretse! Me lähme ju Dubaisse! Ja seal ma võin sulle osta kassi või hamstri või ükskõik, mis looma aga, et sa oleksid ainult rõõmus,'' hakkas Sakura uuesti muretsema mu üle. Ma ainult muigasin ta tegevuse üle.

''Tänan, et hoolitsesid minu eest kõik need ajad...'' kallistasin ma Sakurat. Ta kallistas mind vastu.

Ning me lõpetasime kallistamise, siis me hakkasime kõndima bussijaama, et bussipeale minna. Me jõudsime napilt, kuna kell oli juba 16:10 ja buss pidi väljuma kell 16:05, aga mingite asjate puhul ta tuli hiljem kohale. Me oleme juba sõitnud 10min ja me tahame juba TÄIEGA lennuki peale saada.

Mõni aeg hiljem

Me oleme juba lennukis 5min lennanud. Lennuk pidi kohale jõudma kell 05:30 ja minu kelle näitas, et praegu on kell 18:35.

Järgmine päev

Kell on juba 05:20. Me õega oleksime veel maganud, aga kuna me pidime sõitma Dubaisse, siis me pidime leppima sellise asjaga kokku. Kell 05:30 lennuk maandus. LÕPUKS OMETI.

''Kuidas sulle lend meeldis?'' küsisin ma Sakuralt ise lennukist väljudes.

''Normaalselt, aga kõrvad natuke veel valutavad...'' vastas Sakura ja ka väljus lennukist.

''Mis me nüüd teeme?'' küsisin ma Sakurale otsa vaadates. Ta korraks mõtles ja siis hakkas rääkima.

''Ema ütles, et meile tuleb kaks inimest järgi. Nad pidid vist õde ja vend olema. Ja ema ka tahtis seda, et me saaksime nendega sõpradeks. Kas kõik sobib?'' küsis siis Sakura minult.

''Sobib jah, aga kuidas me leiame neid inimesi üles?'' küsisin ma järgmise küsimuse.

''Ära muretse, mul oli sama küsimus emale ja ta ütles, et 'otisge kaks tüdrukut, üks on valgete juustega ja teine mustade juustega' ning mina jäin sellega rahule, kuna me oleme ju ainukesed siin, kellel sellist värvi juuksed on,'' seletas siis Sakura mulle 'pikka' loo ära.

''Ei ole jah teistel sellist värvi juukseid nagu meil, see siis tähendab seda, et me oleme ikka väga unikaalsed,'' olin ma natuke uhke meie kahe üle.

"Täpselt. Aga inimesed võivad ka värvida enda juukseid erinevatesse värvidesse. Aga meie ei pea kuna meil on nad sünnist saati sellist värvi," ütles Sakura järgmise fakti. Ma ainult nõustusin sellega "Mhm,".

_____________________________

Niisiis. Nagu ma lubasingi. Uus osa on nüüd üleval. Sellele osale ma tahan aga 4 votesi. Luv ya 😘

Klaarika😻