Punasem kui tomat

1K 65 11
                                    

Me kallistasime Liisat ja Gretet veel ja hakkasime kodu poole minema.

*Kodus*

Ema ja isa kodus veel ei olnud. Ma läksin oma tuppa ning varsti nad tulid koju.

"Maria, lähme toome Laura haiglast koju!" hüüdis ema Mariale. Ema ja isa siis ei teagi et mind lasti juba välja?

Ma astusin oma toast välja korra ning hüüdsin vastu "Pole vaja, ma olen kodus juba!"

Ema ja isa tulid kohe mind kallistama ja mu kätt vaatama ja nii. "Kullake, miks sa tegid nii?" küsis ema. "Selle pärast, et Tom pettis mind, aga ma ei taha täpsemalt sellest rääkida praegu" vastasin kurvalt. "Okei" ütles ema ja jalutas mu toast ära.

Ma viskasin voodisse pikali ja kuna kell oli suht palju juba siis jäin ma ka magama.

*Hommikul*

Ma ärkasin üles ning vaatasin seina peal olevat lilledega kella ja see näitas 11:23. Ma läksin kööki ja tegin endale maasika-banaani jäätise kokteili. Varsti ärkas Maria ka üles ja tuli kööki.

"Hommik" ütles ta unise häälega. "Hommik sullegi" ütlesin ma rõõmsalt, ma olen täna ikka väga heas tujus vist.

"Kuidas sa nii rõõmus saad olla ja nii vara hommikul ka?" küsis tüdruk haigutades. "Kell on põhimõtteliselt 12 juba. Ega ma ise ka ei tea miks ma nii rõõmus olen." vastasin.

"Tee mulle ka jäätise kokteili pliis" palus ta. "No kuna ma olen täna heas tujus siis miks mitte" vastasin ja hakkasin talle jäätise kokteili tegema.

"Mis sa täna teed siis kah?" küsisin Marialt. "Midagi erilist ei teegi." vastas tüdruk köögi laua taga istudes. "Sa?" küsis ta vastu. "Ma ka ei tee midagi, võibolla kutsun Grete meile" vastasin ning ulatasin talle kokteili mis ma vahepeal valmis olin saanud.

"Emps ja paps magavad alles?" küsis Maria. "Ju siis" laususin napi sõnaliselt.

Ja just siis kui ma oma lause lõpetatud sain tulid nad mõlemad trepist alla. "Hommik emps, hommik paps!" ütlesin neile.

"Hommik lapsed" ütlesid nad koos ja hakkasid selle pärast naerma.

Nad on nagu teismelised kes on alles kohtunud ja armunud, nad kallistavad ja nunnutavad üksteist ning vahel käib see närvidele ka, aga samas nad lubavad meil ükskõik mida teha. Noh mitte päris kõike nagu näiteks maja maha põletada.

Ma sain oma kokteili joodud ning panin enda kasutatud nõud nõudepesu masinasse ja läksin oma tuppa. Viskasin voodile pikali ja avasin läpaka, ma läksin facebooki ning seal avasin enda ja Grete chati.

Mina: Sau!
Gretsu💖: Sauuu!
Mina: Sa minu juurde ei viitsi tulla?
Gretsu💖: Kuule mul koduarest.
Mina: Mis tegid siis?
Gretsu💖: Käisin liiga hilja õues.
Mina: Ma su juurde ei või tulla?
Gretsu💖: Ma küsin empsilt.

Ma ei vastanud midagi ja läksin niisama instasse vaatasin seal ringi kuni märkasin mõne aja pärast teadet et Gretelt tuli sõnum.

Gretsu💖: Võid 🙂🙂
Mina: Oki, kohe hakkan tulema.
Gretsu💖: Yey

Ma hakkasin siis riideid kapist otsima, ma valisin punase kampsuni ja mustad teksad.

Panin oma käekotti vajalikud asjad ning läksin alla korrusele, esikus panin oma madalad talve saapad jalga ja kampsuni peale oma musta värvi parka

Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.

Panin oma käekotti vajalikud asjad ning läksin alla korrusele, esikus panin oma madalad talve saapad jalga ja kampsuni peale oma musta värvi parka.

"Ma lähen Grete juurde!" hüüdsin, et emps ja paps ikka teaksid kus ma lähen. "Okei, ära väga hilja peale jää!" hüüdis paps vastu.

Ma hakkasin siis Grete maja poole kõndima, ta elas minust umbes 1 kilomeetri kaugusel, aga siis tuli mul mõte poest läbi minna ja näksimist osta. Nii ma käisingi poest läbi ja ostsin popcorni, krõpsu ja igast asju veel. Varsti olingi juba ta ukse taga ning koputasin. Ukse peale tuli Grete isa.

"Tere härra Mets, ma tulin Grete juurde." ütlesin talle. "Pole vaja nii ametlikult, kutsu mind lihtsalt Kristjaniks." vastas mees ning lasi mind uksest sisse.

Seal kus Grete tuba asub seda ma tean, sest ma olen siin nii palju kordi käinud, see on nagu mu teine kodu. Aga ma ei tea miks ma Grete isa ja ema ikka härra ja proua Metsaks kutsun.

Ma suundusin Grete tuppa ning astusin lihtsalt ta tuppa sisse, meil on selline asi et kui me üksteise juures oleme siis me võime seal ükskõik mida teha.

"Sauu, ma olen kohal. " ütlesin. "Sauuuu" hüüdis ta vastu ja tuli mind kallistama. Me kallistasime ja läksime ta voodile istuma. Ma ladusin kõik välja mis ma ostnud olin.

"Hulluks läksid või?" küsis ta suurte silmadega. "Ei, ma tõin meile natuke näksimist" naeratasin talle. "Natukene?!" küsis ta. "Mhm" vastasin ja hakkasin naerma. Me naersime nii kõvasti et ta vend Riven tuli ka Grete tuppa. Riven on meist 2 aastat vanem ehk siis 18 me oleme Gretega mõlemad 16. Riven on kõhna keha ehitusega ja tal tunduvad head lihased olevat. (Casti lisasin ta pildi). Ma pole teda varem näinud siin, sest ta on koguaeg kas oma toas või siis sõpradega väljas nii, et ka tema pole mind kunagi näinud.

"Mis te naerate siin nii kõvasti, ma kuulen seda isegi läbi oma kõrvaklappide" oli ta vihane kuni ta mind nägi. Ma vaatasin talle otsa ja tema mulle ka, meie klaasistunud pilgud olid justkui naelutatud üksteisele.

"Hallooo, kuulete vä? Planeet Maa kutsub!" vehkis Grete oma käega mu näo ees. "Ah, mida?" küsisin tüdrukult, aga tema ainult naeris. "Mis siin naljakat on?" küsisin. "Ma ei tea, aga kas te kavatsesite veel kaua üksteisele otsa vaadata nagu lollid?" naeris ta ikka edasi.

Ma tundsin kuidas mu põsed järjest rohkem ja rohken punasemaks läksid.

"Ma lähen tagasi oma tuppa ja ärge enam nii kõvasti naerge eksole?" ütles ta ning läks toast välja.

Mu nägu läks tagasi normaalset värvi. "Laura, tead ka et sa olid näost punasem kui tomat?" küsis Grete. "Issand jumal, kas Riven nägi ka seda?" küsisin. "Ilmselt küll." naeris ta ikka veel natuke.

"Kas ma toon köögist paar kaussi, et krõpsud, popcorn ja kommid nendesse panna?" küsisin. "Võid jaa tuua kui sa tead millises kapis need on." ütles ta. "Tean küll" vastasin ja liikusin köögi poole.

Koridoris sain ma mingi uksega mööda pead ja kukkusin pikali, ma õnneks väga viga ei saanud, ainult väike muhk. Ning siis alles taipasin vaadata kes mulle selle uksega mööda pead andis ja see oli Riven.

"Said sa haiget?" tundis ta huvi ja aitas mind püsti ning seejärel vaatas mu pead. "Mitte väga." vastasin. "Tule lähme kööki." ütles ta ja tiris õrnalt mind köögi poole. Ta võttis sügavkülmast mingi külma asja ja pani selle mulle selle koha peale kus mul valus oli.

"Aitäh!" ütlesin. "Pole tänu väärt, kus sa minna tahtsid muidu?" küsis ta. "Siia samma, et kolm kaussi võtta." ütlesin. "Oki, vabandust, et ma sulle uksega vastu pead virutasin." vastas poiss ning võttis kapist kolm kaussi ja suundus üles korrusele, aga kui ta märkas, et ma ei tule jäi ta seisma.

"Tuled või pean su sinna viima?" sõnas ta naeratades. "Juba tulen!" hüüdsin.

Ma hoidsin ikka külma kotti otsmikul ja kiirustasin talle järele kui ma ta kõrvale seisma jäin vaatas ta mind imelikult ning pani kausid hetkel käest ja haaras mu sülle ning ma võtsin kausid ka enda kätte.
____________________
Siin on siis uus osa ma loodan et teile meeldib ja panete ikka vote ka. 🙂

I fall in love with my bestfriend's brother [eesti keeles][LÕPETATUD] Where stories live. Discover now