I fall in love with my bestfriend's brother [eesti keeles][LÕPETATUD]

Haigus

Ta saatis mu kodu ukse juurde ära. Me kallistasime ja siis ta hakkas juba ära minema. "Sa hommikuni siia ei taha jääda? Öösel on halb koju minna." küsisin Rivenilt. "No kui sina lubad" muigas ta. "Tule sisse." muigasin vastu. Ta tuligi siis lõpuks sisse.

"Aga kus ma magan?" küsis ta. "Minu kõrval minu voodis" ütlesin peaaegu naerma hakates. Ta vaatas üllatunud näoga minu poole. "Naliii, sina magad minu voodis ja mina elutoas diivanil või siis madratsil." ütlesin nüüd juba tõsisemalt. "Kuidas oleks sellega, et mina magan sinu toas madratsil ja sina oma voodis?" küsis poiss. "Kell on nii palju, ma ei jõua selle madratsiga tegeled praegu" ütlesin. "Ma võin ise selle täis pumbata." lausus ta. "No okei." sõnasin.

Läksime siis minu tuppa, ma võtsin voodi alt madratsi ja pumba välja ning andsin need poisile kätte. Ta hakkas pumpama, tal käis see nii kiiresti et ma ei pannud tähelegi kui madrats täis oli juba.

Võimalik, et see oli selle pärast, et ma vaatasin teda, ma ei tea mis ma tunnen ta vastu, ma tõesti ei tea, võib olla ta meeldib mulle, ega ma ise ka ei tea.

Ma andsin talle lina, padja, teki, tekikoti ja padjapüüri, ta hakkas neid madratsile paigutama, aga ta ei saanud kuidagi tekki tekikoti sisse ja patja padjapüüri sisse.

"Anna siia, sa ei oska ikka üldse voodit teha." muigasin ning panin teki tekikotti ja padja padjapüüri. "Ähh, ma tahtsin ise ka õppida seda tegema" tegi ta võlts mossitust.

Ma hakkasin teda kõdistama, aga minu kahjuks ei kartnud ta kõdi ning tõstis mu voodile ja hakkas mind hoopis kõdistama. Ma naersin nagu segane, õnneks on meil enam vähem heli kindlad seinad nii et vanemad, ega õde ei ärganud üles.

"Kuule, peaks nüüd magaama minema, kell on 04:43 juba." ütlesin ja haigutasin. "Peaks jah" ütles ta vastu. Ma vahetasin oma riided ära ja siis märkasin, et ta oli mind terve selle aja jälginud. "Mida sa vahtisid?" küsisin. "Sul on vapustavalt ilus keha." vastas ta ning ta pööras pilgu ära ja hakkas endal riideid äta võtma, jalga jäid tal ainult bokserid.

"Sobib kui ma bokseritega magan?" küsis ta. Ma ei märganud kui ta seda küsis ning jälgisin ta muskleid, neid ei olnud ei liiga vähe, ega ka liiga palju. "Kuuled v?" küsis ta uuesti. "Ähh mis?" tegin ma näo nagu ei kuulnud esimest küsimust. "Võin bokseritega magada onju?" küsis ta. "Miks sa küsid? Ega ma sinu kõrval ei maga ju." ütlesin. "Aa no seda jah." vastas poiss ning läks teki alla.

Ma läksin ka teki alla, aga kuidagi külm hakkas kuigi tuba oli jummala soe. "Riven!" sosistasin kartes, et ma ajan ta üles. "Mis on?" küsis ta. "Mul on külm, äkki ma olen haigeks jäänud, võin su kaissu tulla?" küsisin. "No tule siis." vastas poiss.

Ma ronisin ta kõrvale ning poiss katsus käe seljaga mu otsaesist. "Su pea on nii kuum." ütles poiss natuke ehmunult "Kullake sul on palavik, täna sa küll kooli ei lähe ja mina jään ka siia, et sind ravida." sõnas poiss. "Ei ei pole vaja, mu ema ravib mind" ütlesin. "Ei, ma jään." lausus ta kindlalt. Noh mul ei õnnestu talle vastu vaielda nii et ma ütitasin magama jääda mis mul ka õnnestus.

*Hommik*

Kui ma ärkasin polnud Rivenit enam mu kõrval, äkki otsustas ikkagi ära minna. Ei tea. Ma vaatasin seina peal olevat kella, et teada saada mis kell praegu on. Ootasin kuni mu silmad ära fokuseerivad ning ma nägin, et kell oli juba 10:32 AM. Ma magasin tõesti nii kaua?

Ma hakkasin püsti tõusma, aga mul polnud eriti tasakaalu nii et kukkusin madratsile tagasi ning üritasin uuesti, seekord õnnestus püsti jääda, aga mul on nii halb olla, sest mul on palavik ju.

Ma läksin oma toa vannituppa ja loputasin näo ära ning seejärel võtsin sahtlist kraadiklaasi ja kraadisin ära. Ootasin kuni see piiksuma hakkas ning vaatasin temperatuuri, see oli üllatavalt kõrge 38.5°. Peaks teed tegema.

Just siis kui ma ukse avasin seisis ukse taga Riven kandikuga. "Oi, printsess ärkas" meelitas ta. "Mina, ja printsess? Hea nali." muigasin. "See polnud nali" sõnas ta tõsisemalt. "No oki" ütlesin ma. "Kuidas sul tervis on?" küsis poiss. "Palav on ja halb olla veits" vastasin poisi küsimusele. "Ma tõin sulle su lemmik teed ja vahvleid" lausus ta. "Kus sa tead, et mu lemmik tee piparmündi tee on?" küsisin. "Su ema ütles" sain ma vastuseks. "Oki" ütlesin ja hakkasin sööma ja jooma.

See toit oli imemaitsev ja tee oli ka nii tehtud nagu mulle meeldis. Kuidas ta küll teab kõiki neid asju. Küllap on mu ema öelnud. "Riven, ma arvan, et sa võid ära minna, ma saan hakkama, sul on vaja koolis käia." ütlesin poisile. "No, ma ei jätaks sind üksi, aga kui sa nii väga tahad, et ma kooli läheksin, siis mis mul üle jääb, ma ei saa sulle vastu vaielda." rääkis Riven. "Sa pead ju keskhariduse kätte saama." ütlesin. "Seda küll" ütles ta.

Ta helistas siis kellelegi ja rääkis midagi, et ta ise peab ära minema ja et kas saaks koju tulla ja nii. "Kellele sa helistasid?" küsisin. "Su emale, ta tuleb varsti koju" ütles ta. "Aga tal on tööd vaja teha ju" ütlesin murelikult, sest ta on tähtsal tööl. "Ta võtab nii kaua end töölt vabaks kuni sul parem hakkab ja sa ise hakkama saad" sõnas ta. "Ega ma siin mingi titt pole kes ei saa ise hakkama." ütlesin. "Ega ma nii ei mõelnud, ma tean et sa pole enam väike, aga hoolitseda tuleb ikka sinu eest ju." lausus poiss. "Nojah" ütlesin vaid.

Riven hakkas juba ära minema kuni ma ütlesin "Aga kalli?". "Ohh sind küll" vastas poiss ning tuli ja kallistas mind. See kallistus oli õrn, hell ja hoolivust täis. Ning siis läks ta ära. Ma läksin akna juurde ja vaatasin talle veel järele kuni ta silmapiiri taha kadus.

Miks ma temast nii palju mõtlen? Miks ma temast nii palju hoolin? Kas ta tõesti meeldib siis mulle nii palju? Kas ta tähendab mulle siis nii palju?

Siis kõlas heli, mis kuulub selle juurde, kui sa välis ukse avad. Ilmselt jõudis emps koju. Ma pikutasin ikka veel voodis, see kandik ikka veel mu voodi ääre peal. Mu mõtteid segas koputus mu toa uksele.

"Jaa, sisse" sõnasin ning sisse astus emps. "Kuidas su tervis on?" küsis ta. "Nii ja naa, aga mul on juba parem olla, sest Riven tegi hommikul mulle teed." vastasin. "Ahjaa, miks ta üldse siin oli?" küsis emps veel ühe küsimuse. "Aa selle pärast, et ma läksin jalutama sinna oma lemmik kohta ja tema oli ka seal, siis me rääkisime kuni kell sai umbes pool kolm öösel ning ta saatis mu koju ära, aga õues oli päris pime ja külm nii, et ma ei tahtnud, et ta õues külmetama peaks." seletasin ma." Okei, kas sa midagi süüa või juua tahad?" küsis ta jälle. "Ei tänan" vastasin ja ta läks ära ning ma jätkasin mõtlemist.
_____________________________
Nonii siin on siis tänane osa, ma loodan, et see meeldib teile ja 🌟 ka ikka 😃.