I fall in love with my bestfriend's brother [eesti keeles][LÕPETATUD]

Sa said endale väimehe

"Oli küll" lausus ta. "Nu räägi" ütlesin ma. "Sa oled mulle meie kohtumisest saati meeldinud ja nüüd ma olen päris kindel, et ma armastan sind, sinul ei pruugi minu vastu samad tunded olla, aga tea, et ma armastan sind ja teen kõike, et sul hea oleks." lausus ta nii armsalt.

"Sina oled mulle ka väga tähtis ja juba algusest peale, selle pärast ma sind ignoreerind ja su peale pahane olnud olengi. Ma olin Stella peale ikka väga kade kui sa temaga koos olid, kuidas sa ta pinisevat piilupardist barbie häält üldse välja kannatasid? Igatahes ma armastan sind ka ma arvan, ma ei saa viimasel ajal üldse oma tunnetest aru, aga ma ei taha praegu suhteid, sest ma kardan jälle haiget saada." sõnasin ise peaaegu nutma hakates. Ja siis voolaski mul üks pisar üle põse ja siis teine ja kolmas ja neljas ka.

"Aru saadav, aga palun ära nuta, ma ei saa vaadata kui sa nutad" ütles Riven mu pisaraid ära pühkides. Poiss istus mu kõrvale ja tõmbas mu enda embusesse, seal oli nii mugav ja turvaline olla, et ma ei tulekski kunagi sealt ära.

Keegi koputas mu toa uksele. "Sisse!" sõnasin ning sisse astus ema. "Kas te tuvikesed süüa ka soovite?" küsis ta narrides. "Ähh..me ei ole tuvikesed." vaidlesin vastu. "Aga süüa sooviks küll." ütlesin ning me liikusime alla korrusele.

Alumisel korrusel oli suhteliselt šokeeriv vaatepilt, ema oli teinud mingi pidulaua kuigi täna on täiesti tavaline päev. "Milleks sa sellist vaeva nägid? Täna on ju täiesti tavaline päev." ütlesin. "Selle pärast, et sa said haiglast välja." ütles ema. "Poleks vaja olnud." ütlesin.

"Istuge lauda nüüd." sõnas ema. "Millal isa tuleb?" küsisin ning just siis astus ta uksest sisse, ema läks kohe teda kallistama. Isa oli mulle kommikarbi ja lilled toonud haiglast välja saamise puhul.

Nad mõlemad empsiga teavad, et ma nende ärireisi ajal alkoholi jõin, nad ei pahandanud, sest ega nemadki olid omal ajal palju alkoholi joonud. Vanematega on mul väga vedanud, et ma saan neid kõigega usaldada.

Enne lauda istumist tervitasid isa ja Riven üksteist, seejärel istusime kõik lauda ning hakkasime sööma.

"Laura, kes Riven sulle on?" küsis isa. "Väga hea sõber." vastasin. "Aga tegelikult?" küsis paps. "Ei tegelt ka me oleme väga head sõbrad ei midagi muud, aga tulevikus vist küll." sõnasin ma Rivenile rõõmsalt otsa vaadates, näis et mu vastus meeldis nii isale kui ka Rivenile.

Me sõime lõpuni, tänasime ema hea söögi eest ning läksime Riveniga minu tuppa. Seal ma viskasin end oma voodisse pikali. "Kas ma võin ka tulla?" küsis poiss. "Ikka kes keelab?" vastasin. "No ma ei tea, äkki sina." ütles ta ning ronis ka mu suurde ja pehmesse voodisse. "Ei, mina küll ei keela." vastasin ma naeratades.

Ta tuli mu kõrvale näoga minu poole ning ma pöörasin ka siis näoga tema poole. Me vaatasime üksteisele silma, ta silmad on ookeani sinised, ta juuksed tundusid nii pehmed ja sassis, see tegi ta nunnuks, ta huuled paistsid ka nii pehmed, aga samas ka ahvatlevad.

"Mis sa vaatad?" küsis Riven. "Emmm...sind." vastasin. "Mis minust vaadata?" küsis ta jälle. "Sa oled armas." vastasin poisile. "Ma ei usu, sa oled armsam." ütles poiss. Ma ainult naeratasin selle peale, tundub et ta tõesti armastab mind.

Me vaatasime üksteise silmadesse, ta silmad on nii ilusad, ta silmitses lisaks mu silmadele ka mu huuli, ma vist aimasin juba mida ta teha tahab, mind suudelda, mul polnud selle vastu midagi, nii et meie huuled lähenesid kuni need kokku puutusid.

See suudlus oli pikk, rahulik, kirge ja armastust täis. Ma pidin kahjuks selle suudluse katkestama, sest mul oli õhku vaja.

"Kas sa ikka veel pole nõus suhtesse minema?" küsis poiss. "Ei, sest ma ei taha haiget saada." vastasin. "Sa ei saaks minuga haiget ma luban" veenis ta mind.

"Mhh, no okei, ma usun et sa ei tee mulle haiget, aga kui teed siis arvesta sellega, et peale seda mind enam ei ole" vastasin, ma tahtsin temaga koos olla küll, aga ma kardan haiget jälle saada nagu selle Tomiga, aga Riven on täiesti teine inimene, ta pole nagu Tom nii et ma usaldan teda.

"Lõpuks, aga ma luban, et ma ei tee sulle haiget." rääkis Riven. "Ma usun sind" vastasin naeratades. Ma loodan, et ma saan lõpuks õnnelikuks, nii nagu ma unistanud olen. "Kas me vanematele ka räägime?" küsis Riven. "Veel mitte, aga Mariale võib küll." vastasin ning hakkasin oma telefoni otsima, ma leidsin selle oma öökapilt.
Ma saatsin talle sõnumi.

From: Me      To: Maria
"Kus sa oled? Mul on sulle uudis."

Ma panin siis telefoni ära ja me läksime Riveniga alla, elutuppa telekat vaatama. Ning peagi tuli isa ka alla, aga ta läks kööki midagi jooma, ilmselt mahla, aga kui ta üle tagasi hakkas minema ütles ta "Oi, kes meil siin siis on? Kas nüüd on juba tulevik?".

"Äh, jälle sa mõnitad" üritasin võltsilt mossitada, aga see ei tulnud välja. "Ma tean küll, et sa ei solvunud, aga ikkagi, kas nüüd on tulevik?" küsis isa jälle selle sama küsimuse, naeratus näol. "Emm võibolla" üritasin teda närvi ajada. "Nii et ikkagi on jah?" küsis ta järgmise küsimuse. "Hmm, võimalik, aga samas ka mitte võimalik haha" naersin ma. "No kuule, ütle juba." oli ta juba kärsitu ning istus samuti diivanile.

"Aga, arva" ütlesin muiates. "No, kui ma teid vaatan, siis sõbrad küll käest koguaeg kinni ei hoia ja üksteist sellise pilguga ei vaata" sõnas isa ka nüüd muiates. "Nu, ainult sõbrad me jah ei ole, aga väga head sõbrad küll" muigasin ma edasi. "Kuule, räägi ära nüüd, ära keeruta" sõnas ta. "No, võib nii öelda, et sa said endale väimehe" ütlesin ma lõpuks ära. "Nii juba läheb, aga palju õnne ja pikka armastust teile siis, aga ma lähen nüüd magama kell on juba kaheksa" ütles ta ning suundus üles korrusele.

Ma võtsin siis oma telefoni ja seal oli kaks sõnumit Marialt.

From Maria:
1. "Mis uudis?"
2. "Ma olin Ralphi juures muidu aga ma olen umbes veerand üheksaks kodus."

"Maria jõuab varsti." ütsesin Rivenile. "Oki, aga sellest vanematele mitte ütlemisest nüüd küll midagi välja ei tulnud." ütles ta. "Pole midagi, tegelikult ongi parem, et nad teada said" sõnasin. "Su ema ju ei tea" lausus Riven. "Isa ilmselt ütles juba" ütlesin.

"Huvitav, kell on juba üheksa, aga Mariat pole siiani" olin hirmul, et temaga võis midagi teepeal juhtuda. Ma püüdsin talle helistada, aga see ütles, et "telefon on välja lülitatud või teenindus piirkonnast väljas pool" teenindus piirkonnast see väljas pool olla ei saa, sest meil on igal pool levi.

Nii et Maria telefon on välja lülitatud.
-------------------------------------
Loodan, et meeldis! ❤️💎
Vabandused, et pole kaua uut osa tulnud. 😔
Vote ka ikka 👍👍