I fall in love with my bestfriend's brother [eesti keeles][LÕPETATUD]

Külaline

Hommikul

Ma ärkasin kuskil valges ruumis, ma arvan, et see on haigla. Ma olin siin nii üksi, tuule iilid vuhisesid akna taga, kontsa kingade klõbin ukse taga mööda minemas, sammud mis peatusid mu palati ukse taga.

Sisse astus valges kitlis härra. "Kuidas teil on?" küsis see härra. "Pea natuke valutab ja iiveldab ka natuke." vastasin. "Selle asja nimi on pohmakas, te saite alkoholi üle annuse." sõnas mees. "Kas ma pean haiglasse ka jääma või võin koju minna?" küsisin. "Homseni jääte haiglasse ja siis vaatab kuidas teil on." vastas arst. "Okei" sõnasin.

Peagi tõi mingi naisarst mulle tabletid. "Mis tabletid need on?" küsisin naiselt. "Valuvaigisti ja iivelduse vastane rohi." vastas ta. "Okei" vastasin.

Ma võtsin need tabletid ära ning mõne aja pärast hakkaski parem. Peale seda helistas emps ja ütles et tuleb külla mulle siia, nad on siis papsiga ärireisilt tagasi.

Ma vaatasin aknast välja kui keegi uksest sisse tuli, ma arvasin et see oli emps ja paps, ma pöörasin ümber, aga nägin hoopis Rivenit.

"Mis sa tahad?" küsisin. "Sind tulin vaatama." vastas ta. "No, okei" ütlesin. Ta tuli mu voodile lähemale ning istus toolile mis oli selle kõrval. "Ma vabandan, et ma sulle enne pole öelnud, et mul tüdruk on." sõnas poiss. "Pole midagi, me oleme nii kui nii ainult sõbrad ju." ütlesin kurvalt. "No jaa, aga.." jättis ta oma lause pooleli. "Mis aga?" küsisin. "Aga ma ei tunne ta vastu enam eriti midagi." vastas poiss. "Miks?" küsisin. "Sest mu südames on keegi teine." vastas ta taas. "Hmm, aga jäta Stella maha siis ja otsusta oma südame järgi." ütlesin. "Päris hea idee" sõnas ta. "Tsau ma pean minema nüüd." hüüdis ta. "Tsau" hüüdsin vastu.

Ma jäin siis jälle üksi, aga mitte kauaks, sest mõne aja pärast astusid uksest sisse emps ja paps. "Kuidas sul on kullake?" küsis ema. "Mul on päris hea olla." vastasin naeratades. "Siis on tore" vastas isa ema eest. "Me tõime sulle puuvilju ka." ütles ema. "Melonit ka tõite?" küsisin kohe, sest mu lemmik puuvili on melon. "Ja" vastas ema lühidalt ning ulatas mulle puuvilja taldrikuid.

"Mmm see melon lausa sulab suus." ütlesin kui olin esimese meloni tüki ära söönud. Ma sõin siis veel õuna ja banaani ja igast puuvilju mis nad toonud olid. Ema ja isa tegid mulle vahepeal kalli ja musi otsaette ning läksid ära.

Kui mul kõht täis sai siis ma panin kõrvaklapid kõrva ning ühendasin need telefoniga ära, valisin telefonist vastava muusika mis mu tujuga kokku läks ning jäin lihtsalt aknast välja vaatama.

Järsku kõik värises korraks ning ma hakkasin kartma, ma läksin asja uurima kuid mind saadeti oma palatisse tagasi, aga ma tahtsin ikkagi teada mis asi see oli, siis ma läkin õue. Õues kõndisin ma haigla ümber ning märkasin, et haigla kõrval metsas oli väike tulekahju ja üks puu oli haiglale peale kukkunud. Tulekahju oli kustutatud juba, aga seda puud üritati sealt ära tõsta.

Ma läksin haiglasse, oma palatisse tagasi ning olin õnnelik, et see puu minu palatit ei tabanud, muidu ma oleks praegu teises ilmas. Varsti tuli arst mu palatisse.

"Meil oli siin üks väike tulekahju ja üks puu kukkus majale peale, aga siin pool on kõik korras, nii et pole põhjust muretseda." rääkis arst, ma vaid noogutasin vastuseks ning see arst läks ära.

Kuna oli juba suhteliselt hilja siis toodi mulle söök. Ma sõin selle ära ning läksin magama.

Hommikul

Täna on neljapäev ja ma saan haiglast välja. Ma nägin väga kahtlast unenägu täna. See oli selline, et mina, Maria, Grete ja Liisa olime koolis ja siis ilmus kusagilt Riven sinna ja ta kutsus mind endaga kaasa. Ma läksin. Me läksime siis tema autosse, ta sidus mul mingi asjaga silmad kinni ja me sõitsime randa päikeseloojangut vaatama, meil oli väga lõbus ja siis ta järsku küsis mult, et kas ma tahaksin ta tüdruk olla ning ma loomulikult vastasin ja, ning siis see unenägu lõppes ära.

Ja nüüd ma sain aru, et see polnudki väga kahtlane, aga see ei saa kunagi juhtuda, sest tal on tüdruk olemas, mida ma loodan siin üldse. Oot, kas ta jälle meeldib mulle? Ma vahepeal sain üle temast, aga nüüd jälle kui ma temaga eile rääkisin.

Ta silmad on nagu kristallid, ma upun nendesse, ta naeratus sulatab mu nagu soojus või, ta lähedus toob liblikad kõhtu, ta vaatamine tekitab külma värinaid.

Siis koputas keegi mu palati uksele ning astus sisse, see oli arst. "Tere, ma tulin teile meelde tuletama, et täna on teie välja kirjutamis päev." ütles arst. "Ja ma tean." vastasin. "Tore" sõnas ta ja läks ära.

Ma hakkasin siis asju kokku pakkima ning alla korrusele liikuma, kuid jälle tuli keegi mu palatisse, see keegi oli õnneks ema, ta tuli mulle appi pakkima. Peagi olid asjad pakitud ning me liikusime alla, registratuuri. Me kirjutasime mind haiglast välja ning läksime koju.

Kodus ma läksin oma tuppa panin need asjad ära mis mul kaasas olid. Seejärel läksin voodisse pikali, mul oli nii igav. Järsku hüüdis ema alumiselt korruselt, et minu juurde on külaline.

Ma hakkasin siis alumisele korrusele minema. "Ai kurat" vandusin ma ukse paku taha komistades ja kukkudes. Tõusin siis ilusti püsti ja läksin edasi.

Kui ma lõpuks alla korrusele jõudsin siis ma nägin Rivenit.

"Ei noh head aega siis." ütsesin ja hakkasin üles tagasi minema kuid Riven peatas mind oma tugeva käega mu õlast kinni võttes. "No mida sa tahad?" küsisin.

"Ma arvasin, et me oleme nüüd sõbrad peale hommikust vestlust." ütses ta. Ai kurja ma unustasin selle üldse ära, ma olen nii loll. "Ahjaa olemegi, aga ikkagi miks sa tulid?" küsisin süütunnet tundes. "Äkki saaks sellest sinu toas rääkida?" küsis poiss. "Ikka" vastasin.

Me läksime üles minu tuppa, ma istusin voodile ning tema tuli mu ette seisma. Ta võttis mu kätest kinni ja silus neid natuke. "Su käed on nii pisikesed, aga samas armsalt pisikesed." sõnas ta.

"Mõnitad või?" küsisin pahaselt. "Ei" tuli mulle vastuseks. "Sa oled nii armas kui sa kuri oled" ütles poiss. "Oli veel midagi?" küsisin tema käsi siludes, millegi pärast ei tahtnud ma Riveni kätest lahti lasta, ma isegi ei tea miks, võib olla selle pärast, et ta käed on pehmed aga samas ka lihaselised.

"Oli küll" lausus ta. "Nu räägi" ütlesin ma.
---------------------------------
Lõpuks sai valmis siis, vabandused, et te olete nii kaua pidanud ootama, aga siin see nüüd on, loodan et meeldis 💖